Nädalavahetus

Reedel ei käinudki väljas, puhkasin sellest hullumeelsest nädalast ning laupäeval läksin ikkagi välja, sest vähemalt kaks järgmist nädalavahetust ma oma jalga peole ei tõsta (sest ma olen ära nagunii ju :D).

Pühapäeval läksin Cecile`i, Maira ja Paola`ga (Columbia plika) MOCA-sse (Museum of Contemporary Art ehk tõlkes Ajutise Kunsti Muuseum)- läksime Marilyn Monroe näitust vaatama. Kahjuks sees pildistada ei tohtinud. Päris äge ja omapärane oli- vahelduseks hakkasin kultuuriinimeseks- haha!

Peale seda läksime sööma ja õhtul tuli lõpuks ka päike välja ning läksime Cecile`iga kahekesi randa, niisama 15minutiks päikeseloojangut vaatama ja photoshooting`ut tegema :D

Nagu ikka needuseks on nädalavahetusel pilves ilm ja ei saa randa minna ning nädala keskel ideaane ilm- siin tuleb sel nädalal tõsine Eesti suvi- sooja lubab 25-27C ja loomulikult ainult päikest! Mõnuuuus :)

Reede hommikul vara siis minek- nalja hakkab saama, kõikide nende kottide ja beebidega lendamine saab olema peademurdev ülesanne, et midagi maja ei jääks ning et ikka õigel ajal lendude peale jõuaks! Igastahes olen põnevil ning järgmine blogi sissekanne tuleb juba Coloradost :)

Natuke hullumeelne nädal seljataga...

Esiteks olid kaksikud terve nädala haiged- alates eelmise nädala neljapäevast juba- Reed oli palavikus mitu päeva ja ta keha oli koguaeg nii kuum, et suht murelikuks tegi see juba...seega nad muidugi virisesid palju ning ka mul oli raskem. Kolmapäeva õhtul lõpuks sain ka mina haiguse enda kanda, nii et öö läbi värisesin, keha oli tulikuum, pea lõhkus ja magada ei saanud, sest nii halb oli olla. Kuid õnneks oli see nn. ühepäevane haigus, nii et eilseks oli juba kõik OK.

Eile päeval Dabni helistas, et Reed`iga vaja arsti juurde minna- et ma toon Carson`i koolist ära ja siis otse sõidan arsti juurde ning seal saame kokku- pidin pool 4 seal olema, ehk siis täpselt selleks ajaks oleksin pidanud ka jõudma. Kuid kõik ei läinud nii nagu plaanitud- Olin 5min kaugusel sihtkohast, kui Dabni helistas, et midagi toimub ja tee selles kohas, mida ma reaalselt läbima oleksin pidanud, on kinni- politseid igal pool ning liiklus seisab. Mõtlesime siis välja ümbersõidu, kuid see ei aidanud samuti, sest jõudsin ikka sellesse kohta välja, kus politsei oli ning seega olin ummikus. Nimelt toimus siin kodust paar kilomeetrit eemal pangarööv- kell oli siis 15.10. Politsei oli aga kohal juba sel hetkel, kui röövel pangast parajasti välja jooksis. Seega hakkasid politseinikud seda meesterahvast jälitama- ilmselgelt ei olnud tal autot ning leidis kõrvalasuvast parklast auto, kus ema kahe väikese lapsega sees oli ning sõiduvalmis- seega ähvardas ta neid püstoliga ära tappa ning neil ei jäänud muud üle kui suu kinni hoida ning käske kuulata. Dabni sõitis sellest kohast mööda just sel hetkel, kui tulistamine käis ning ta pööras kiiresti kõrvalasuvasse parklasse. Kell oli 15.15. Mina jõudsin sinna 5min peale Dabni`t ning siis sõitis sinna juba kiirabi ning ees oli umbes 20 politseiautot. Sel hetkel me muidugi keegi ei teadnud, mis toimus- maantee ääres olid ainult elektroonilised sildid, et toimub politsei operatsioon ning paluti seda teelõiku vältida.

Arsti juurde jäigi meil minemata ning tulime koju tagasi. Panime kohe TV tööle ja loomulikult oli see terve eilse õhtu kõige olulisem uudis siin! Ning ka uudistele andis politsei infot alles 18.00 ehk siis ligi 3h toimunust hiljem. Tuli välja, et politsei ei tednud, et autos ka 2 väikest last olid ning ilmselt arvas, et ees istunud naisterahvas aitab pangaröövile kaasa, sest vastasel juhul ei oleks nad kohe kindlasti tulistanud! TV-st nägin seda autot ka- täielikult kuuliauke täis. Laip ehk pangaröövel oli keset teed, kaetud muidugi ning piiratud politseiautodest. Kahjuks juhtus nii, et politsei tulistas ka seda naisterahvast, jalga siis, ning tema olukord polevat nii hull, kuid nii hästi ei läinud taga istunud 2-aastasel pisipoisil, kes sai väga raskelt viga ning viidi kohe operatsioonile ning viimaste uudiste kohaselt on kriitilises seisundis haiglas...õnneks ei saanud viga autos olnud pisike tüdruk...seega täiesti jube lugu mida võiks nagu ainult filmides näha, kuid ei- täiesti reaalselt toimus see kõik ning me kõik olime selle mässu keskel!

Seega eilne päev oli suht hullumeelne! Ei käinud isegi peol eile, läksin varakult magama ning täna olen puhanud ja energiat küllaga- koristasin oma tuba ja kui pere välja läks, tegin terve maja korda- mõnuuuuus puhas!

Juba reede hommikul sõidan siis perega Coloradosse- mägedesse suusatama 8 päevaks! Laheeeee :P

St. Patrick`s Day

Eile oli siin St. Patrick`s Day- ega ma ise ka ei tea, mis selle kogu mõte on ja mis ajalooline sündmus selle taga on (kindlasti saab paari klõpsuga selle googeldada ja välja uurida), kuid teema siis selline, et kõik peavad kandma midagi rohelist, inimesed lähevad välja ja pidutsevad ning juuakse rohelist õlut! Veider! Ma muidugi õlut ei joo, seega ei oska öelda, kas maitse on sama või mitte...Ja veel- kui rohelist ei kanna, siis teised võivad sind näpistada!

Läksime ka siis randa Iiri pubisse, mis oli meeletult rahvast täis ja nn. laienduseks oli välja telgid pandud ja isegi mingi Iiri bänd mängis seal! Aga no väljas oli jahe ja see koht oli nii ülerahvastatud, et me läksime teise kohta üldse, kus juba paljud tuttavad näod olid! Aga no õppetund selles mõttes oli see küll, et nädala keskel välja minna on ikkagi hullumeelsus, sest ma olin täna nii väsinud, et ainuke mõte oli "TAHAN MAGADA".

Beebidest pole ammu midagi kirjutanud- nad on nii suured juba! Järgmine kuu saavad juba aastaseks! Raske uskuda :) Nad mõistavad nii palju asju- kui muusika mängib, siis tantsivad, plaksutavad käsi, kui mina seda teen ja saavad kohe kindlasti ka Eesti keelest aru! Loodetavasti hakkavad nad siis mõlemas keeles suhtlema- oleksin ikka väga uhke siis :) Nad on nii nunnud ja see, kuidas nad asju juba mõistavad ja kõike järgi teevad on lihtsalt üliarmas!

California sündmused...

Manhattan Beach

Venice Beach

Laguna Beach

Selline surnuaed siis

Siit paistab Mehhiko

San Diego- vaade linnale

La Jolla, San Diego ümbrus

Malibu Beach

Santa Monica Pier

Oehh...nii palju sündmusi on vahepeal selle nädalaga toimunud, et ei tea kust alustada!

Niisiis kus veel Californias oleku ajal käisin ja mis tegin- peale shoppamise käisin muidugi kõik paremad rannad läbi, mis soovitati- nii Los Angeles`e ümbruses kui San Diego ümbruses, kokku käisin kümbes erinevas rannas- uskumatu eks :D E hakka parem Eestiga võrdlema- ega siin ei anna midagi võrreldagi!

San Diego on ikka mega ilus koht! Seal elaks küll hea meelega- ilus, puhas linn, rannad on super ilusad, maastik on maaliline ja kliima ideaalne! Kadestan inimesi, kes seal elavad!

Liiklus Los Angeles`es ja selle ümbruse on lihtsalt hullumeelne- linn ei lõppegi ära, meeletult suur ja lai! Ja mis seal imestada, kui kogu LA ja selle ümbruse rahvaarv on ligi 18 miljonit inimest, mis on maailmas 13. kohal! Ja ma sõitsin seal autoga ringi ja ei tulnud kordagi pähe, et ei julge sõita- areng missugune eks! :D Aga jah, kui nüüd teema juurde tagasi tulla, siis ei ole vahet kas on öö või päev või mis kell või nädalapäev on- iga kell on ummikud ja liiklus mega aeglane (mis sest et kahes suunas kokku võib olla kuni 20 sõidurida!)! LA-ga võrreldes mõtlen küll, et Jacksonville oma 1,5 miljoni elanikuga on üks väike külake :) Ainuke suur pluss ongi siin vähene liiklus (kui LA-ga võrrelda).

Ilmad olid ideaalsed- päike paistis praktiliselt terve nädala ja sain natuke jumekamaks! Laupäeva öösel lendasin siis tagasi- ehk siis üks öö jäi vahelt ära. Mark ja Carson tulid mulle lennujaama vastu- Carson arvas, et ta tundis minust puudust! Mark ütles, et ma ei saa enam kunagi üksi puhkusele minna, sest nad tulevad ka siis kaasa- nad lihtsalt ei saa üksi siin segadusega hakkama! Nad Dabniga arvasid, et peavad ka nüüd taastuma minu puhkusest!

Eile siis jõudsingi ainult asjad koju tuua ja siis oli aupair`i kokkusaamine- mingisugune heategevusüritus, kus pidim mingi mängukaru ostma ja riided valima ja siis need lähevad kusagile lastekodu lastele vms...ma valisinmuidugi roosa mõmmi ja valisin talle printsessi kleidi- nunnu ju! Ja siis pidime talle nime ka andma- iga üks valis enam-vähem oma riigipärase nime- mu mõmmi nimeks sai Maret :) Millalgi järgmine nädal vist lähme kõik koos ja anname need ise üle neile lastele!

Hiljem läksin perega Cheesecake Factory`sse õhtust sööma. Cecile`i kutsusin ka- see oli siis nn. mu sünnajärgne istumine! Toit seal on super hea- ei ole vahet mida tellida!

Ja peale seda olin muidugi nii väsinud, et kukkusin voodisse- magasin pool 8st õhtul kuni hommikuni ja ikka tunnen veel, et pole und täis saanud!

Aa ja kella keerati ka siin- nüüd ajavahe Eestiga AINULT 6h, varsti veelgi vähem, kui seal ka suveajale üle minnakse! Ja nii äge- õhtuti nii kaua valge, umbes 8ni :)

Oscarite Gala :)

California it is!

Nonii nonii nonii....reedel oli siis mul nn. poolik päev- töötasin 12ni, sest pere siis läks Orlandosse Disney World`i. Ma siis hakkasin kiirelt eda asju pakkima, kell 3 oli mul veel maniküür-pediküür- kasutasin lõpuks selle kinkekaardi ära, mis pere mulle jõuludeks kinkis. Väga ilus salong oli- selline Vietnami koht nagu, kus kõik töötajad Aasiast. Salong oli mega suur ja korraga teenindati vähemat 20 inimest ma arvan- kuid sisustus oli nii ilus- kõik oli aasiapärane ja hästi läbi mõeldud. Ja muidugi oli teenus ka väga hea- istusin massaažitooli- toodi jääteed ja siis jalad kuuma vanni. Alguses siis pediküür, pärast vahetasin tooli ja maniküüri :) Kõik oli super mõnus ja see 1,5h läks nii kiirelt :) Ja olgu öeldud, et ma kavatsen sinna veel minna, sest nad teevad ikka väga head tööd ja ma siiani vahin oma varbaid, sest nee ple kunagi nii head välja näinud- haha :D

Aga edasi siis õhtul peole (no muidugi) ja siis peale pidu oli vaja Cecile`il veel burgereid sööma minna, mis sest et järjekord 40minti oli....ja siis kui lõpuks koju jõudsime, oli kell nii palju, et jõudsin ainult riided ära vahetada, meigi maha võtta ja juba Maira ootas mind all ja tuli lennujaama sõita- kell oli 3 öösel!

Siis 1h lendu Atlantasse, kus oli ümberistumine. Ma siis kõnnin uhke näoga sinna kassa juurde, et sooviks istekohta akna alla, aga selle peale öeldi mulle, et lend ülebroneeritud ja ma ei saa praegu mingit kohta, et istu ja oota, et vaatame kas saad lennu peale- pidin krambid saama! Esiteks olin nii väsinud ja teiseks passida kusagil lennujaamas- kui mõnus see küll olla võib MITTE! Käisin siis aeg-ajalt küsimas, et kas saan nüüd juba koha (enam ma anka alla istumisest ei unistanud), kuid ei miskit- siis pakuti kõigile selle lennu peale minejatele, et kes on nõus ootama lennujaamas järgmist lendu, mis läheb 7h pärast, see saab umbes 4500eek kinkekaardi ja saab teine kord tasuta lennata ja siis saab ooteajal tasuta süüa. Ega see pakkumine nii halb polnudki, lihtsalt mul oli vaja esimese lennu peale saada. Kui lennu väljumiseni oli 10minutit, siis ma juba olin kindel, et ma olen järgmise lennu peale suunatud, kuid oh imet- viimase inimesena lasti mind lennukile- ilmselt keegi otsustas tšeki kasuks ja ma sain kellegi koha siis- vedas mul!

Lennukis istusin muidugi kõige taga, selle üheainsa viimase koha pidin üles otsima. Mu kõrval istus mingi 40ndates mees, kes käib koguaeg Afganistaani missioonidel- töö asjus ta LA-sse lendaski...väga sõbralik oli- pakkus mulle enda sööki ja oma padja andis ka mulle, et ma tukkuda saaks seal :)

Lõpuks peale järgmist 5h lendu olingi LA-s! Siis tuli veel autorendist auto võtta, mille ma varem broneerinud olin- ma küll sõita ei või siin, sest ma ple end auto paberitesse kirja pannud, sest siin alla 25-aastased peavad päevas mingi 400eek juurde maksma, mingi kindlustuse teema (mis on väga nõme)! Aga kuna Joosep arvas, et ta väga ei julge sõita, siis ma hüppasin rooli ja voilaa- LA-s sõitmine polegi midagi hullu! Miljonid inimesed ümberringi, kiirteed ja ühes suunas vähemalt 5 rida, aga hakkama sain! Õhtul veel sadas ja see renditud maja asub kusagil mäe otsas, kuhu viib sõna otseses mõttes väga kitsas ja käänuline tee, nii et kui kaks autot kõrvuti on, siis põhimõtteliselt ummik, sest mööda ei saa!

Maja ise on väga kena koha peal- väljas on suur bassein ja mullivann, loodus on väga ilus! Esimene õhtu polegi midagi teinud- väsimus oli ka suur, nii et varakult magama.

Eile sai Hollywoodis käidud, kuid just enne minekut vaatasin uudiseid ja tuli välja, et seal oli parasjagu Oscar Gala! Uskumatu, et ma just sel ajal siin olen ja seda melu nägin seal! Kõik lähedalasuvad teed olid muidugi kinni ja auto tuli kaugemale parkida, aga jalgsi sai ikka päris lähedale ja kõrgete väravates ja mustade nn. kardinate vahelt nägi natukene ka, mis seal punasel vaibal toimus! Laheeee!

Enne Oscarite Gala nägemist tahtsin näha seda kuulsat "Hollywood" silti- selleks tuli üles otsida üks kindel tee, mis lookles mäejalamil ja kust oli ideaalne vade Los Angeles`ele ja "Hollywood" sildile :) Väga ilus oli seal!

Kõndsin Walk of Fame`il, kus siis kuulsuste tähed nn. maasse raiutud ja nende nimed seal peal! Muidugi ei saanud minna paljudesse kohtadesse, mis olid Oscarite Gala tõttu kinni- nagu maailmakuulus Kodak Theatre (kus praegu toimuvad iga nädal ka American Idol`i võtted) ja koht kus on kuulsuste käe- ja jalajäljed- kuid ilmselt täna uuesti sinna ja siis saab need kohad ka ära näha :)

Beverly Hills`i shoppingu tänavalt sõitsin ainult mööda, sest seal käivad shoppamas ainult maailma kõige rikkamad- kõik on kulda-karda täis, ega sinna poodi mul asja pole :) Aga ma käisin shoppamas hoopis Beverly Hills Center`is, kus hinnad vähe normaalsemad olid- seega lahkusin poest mitme kotiga ja tuju hea jälle :D

NIIIIIIIII palju sündmusi!!!

Nüüd ma võin õigusega öelda, et mul on tõeliselt kiire olnud ja pole olnud aega kirjutada! Ei teagi kust otsast alustada...

Esiteks ilmselt võin nüüd kõva häälega öelda, et Dabni on jälle RASE! Jep, täpselt nii! Mis sest, et arstid ütlesid talle, et ta normaalsel teel laps ei saa- uleb välja, et ka arstid eksivad! Täna käis ta siis teist korda arsti vastuvõtul (ma teadsin juba varem tegelikult) ja täna teatasid nad siis sugulastele-tuttavatele ka! ooooh....hull värk ikka..mul läheb raskeks siin :D Laps peaks siis sündima 22. sept. Juba käisid siin arhidektid ja majale tuleb juurdeehitus- minu toa kõrvale tulevad 2 magamistuba- mu tuba saab ülemiseks nn. elutoaks ja Carson kolib üles ja mul tuleb uus tuba...ega muidugi on parem üksi 2. korrusel elada, aga no loodetavasti jään ellu! :) Ja suuremat autot vaja- 7-kohaline VAN jääb väikseks- varsti hakkan bussiga ringi sõitma siin- nii naljakas :D Nad ise on ka siiani nii üllatunud, kuid õnnelikud!

Reedel läksime siis Cecile`iga Miamisse- niiiiiiiiiiiii äge oli! Plaanime juba varsti tagasi minna! Jacksonville on ikka täielik küla selle kõrval, kus midagi ei toimu (mis sest, et siin 1,5milj. elanikku on)! Sõit sinna siis 5h ja see läks küll mega kiirelt, sest kui kaks hullu kokku panna, siis nalja saab :D

Jõudsime South Beach`ile umbes 8 paiku ja siis oli vaja parkimiskoht leida, sest neid seal üle pole- parkisime mingisse parkimismajja hosteli kõrval. 2 päeva parkimist ligi 500eek- Miamisse autoa minna on kalis lõbu- mis sest, et küte on odav, parkimine teeb selle tasa!

Hostel muidugi nimetamist ei vääri, sest see midagi head ei olnud- ja ega me teadsime seda, meil oli vaja lihtsalt kohta, kus magada, mitte mingit 5* hotelli!

Muidugi tegime ennem uurimistööd ja uurisime paarilt tuttavalt, mis on parimad kohad, kuhu Miamis minna! Reede õhtul käisime siis sellises klubis nagu SET- sisse lasti ainult nimekirja alusel (vähemalt sel kellaajal, kui me sinna läksime)! Turvamehed aga rääkisid prantsuse keeles ja samal ajal, kui mingi rahavas, kes nimekirjas oli, sisse lasti, ütles Cecile neile prantsuse keeles, et me kuulume ka punti- haha..nii lihtne see oligi :D Pidu oli lahe- ilmselgelt Miamist väga madala elatustasemega inimesi ei leia...ükskõik, kuhu vaatad, näed ainult rikkust- on ju hea hetkeks end massi sulatada :D
Laupäeva hommikul tšekkasin oma üliägedat telefoni ja sain teada, et Tšiilis oli maavärin- õnneks on Joosepiga kõik korras, kuid olukord on seal päris hull (kuid kes tahab rohem teada, siis räägib tema endaga- ma pole suuvooder :D)...

Kuna oli pilvine, siis jalutasime niisama mööda randa- seal toimus mingi veini festival, kuid me sinna ei viitsinud minna (sest ma ei joo isegi veini, mis ma seal teeks!) ja läksime hoopis shoppama (no muidugi)! Ma parem ei hakka nimetama, mis ma jälle kokku ostsin :)

Õhtul siis mõtlesime, et mis klubisse lähme- valisime Fontainebleau hotellis asuva LIV ööklubi! Pole seal kunagi varem käinud muidugi, kuid kuulsime selle koha kohta ainult kiidusõnu! Ja noo oli see alles koht- Kui taksoga hotelli ette jõudsime, siis võis juba öelda,et see pole mingi tavaline klubi- aint luksus oli ümberringi- kerge tunne tuli, et see küll meile pole! Sisse minnes oli meeletult palju inimesi järjekorras ja Cecile muidugi trügis ette, kuid ega see ei tähenda seal midagi- kui sa jälle kusagil VIP nimekirjas pole, siis sisse ei saa! Ja ootasime seal vähemalt 30minutit- selle ajaga nägime kõiki neid rikkaid ja ilusaid, kes sisse said- ja no rikkad on vist vähe öeldud! Ma oli suht kindel, et me sinna küll sisse ei saa, pole võimalik lihtsalt, sest ainult nimekirja alusel saab sisse või siis, kui seal hotellis ööbida (1 öö maksab kõige odavamas toas 6500eek)! Kuid meie kõrval seisid mingid 2 noormeest, kes, nagu jutust aru sain, olid just tuttavaks saanud mingi 2 tšikiga ning neil oli ingi tuttav meeskonnas, et sisse saada. Mingi hetk hakaksime rääkima ning sis leppisime kokku, et me niiöelda oleme nendega koos ja siis saame sisse- mõeldud-tehtud! Lõpuks, peale pikka ootamist ja kõige VIPimate sisselaksmist saime ka sisse- olgu öeldud, et rahvahulk, kes peale meid sinna ootama jäid, oli meeletu!

Pidu selles kohas oli uskumatu! Igal pool ainult VIP alad (ka klubis sees jah), kuhu ei saanud, sest selle olid mingid inimesed juba broneerinud. Põhimõtteliselt oli ainult 2 kohta, kuhu sai, ilma et oleks pidanud mingit tutvust olema! Kuid, nagu ikka, suutsime me end igasse VIP ruumi sisse smuugeldada ja see oli FUN-FUN-FUN!!! Näha kõike seda nn. "rikaste maailma" oli päris äge kogemus- vähe sellest, meil oli väga tore pealekauba!

Pühapäval siis oli ilus päikesepaisteline ilm- olime rannas mingi 1,5h ja ma suutsin selle ajaga ennast peedipunaseks päevitada- ma muidugi ei pannud kreemi ka, sest talv on ju ja päike nagunii ei hakka peale :D
Täna oli küll suhteliselt väsinud olemine terve päeva. Õhtul oli õhtusöök Dabni vanavanemate juures Ponte Vedra Beach`il (jah, see sama koht, kus Tiger Woods intervjuu andis! Kõigest mõnisada meetrit eemal sellest kohast asub nende vanadekodu).

Olen nagu orav rattas siin- juba reede öösel vastu laupäeva sõidan Californiasse, Los Angeles`se- loodetavasti tuleb äge reis! Eks siis on jälle palju, millest kirjutada :)