Thursday, May 27, 2010

Vahepealsed sündmused


Ma tean, et ma pole niiiiiii pikka aega kirjutanud, aga koguaeg suht hullumaja olnud ja pole siis tahtmis olnud pikemalt maha istuda ja klõbistada...
Ega midagi väga erilist toimunud polegi, kõik suht igapäeva elu, kui välja arvata suured ümberkorraldused majas, kuna ehitatakse juurde 3 uut tuba. Seega on majas koguaeg nii vali, et mine hulluks, pea valutab ja minu lõunauinak koguaeg rikutud, kuna lärm ja töömehed jooksevad edasi-tagasi. Vähe sellest, 1,5 nädalat tagasi, kui vana veranda maha lammutati, sadas ükspäev paduvihma ning kellegi vea tõttu uputas terve maja- mõnes kohas oli vähemalt 1cm vett, laest jooksis vesi alla nagu oleks dušši all. Suhtpaanika oli hetkeks, kuid töömehed tulid kiirelt kohale (ega see muidugi vett ei peatanud) ning hakkaid uut verandat ehitama. See sai suures vihmahirmus 2 päevaga valmis. Peale suurt vihma olid majas allkorrusel igas toas suured puhurid, mis pidid siis seinu ja vaipa kuivatama ning niiskuse eemaldaja jne...need ei olnud muidugi vaiksed asjandused. Praeguseks on maja kuiv, kuid nüd lõhuti elutoas uks maha ning aken kaeti kinni, selle asemele jääb sein. Minu toas sein võeti ka maha, sinna tulevad hiljem uksed, mis viivad Carsoni ja minu uude tuppa. Praegu seal ainult mingi kile ees, mille sisse elektrikud ka täna suure augu lõikasid, sest neil oli vaja mingeid juhtmeid panna. Maja on nii tolmune, et jube...seega täielik segadus- ei suuda oodata, millal see ehitus läbi saab...
Vahepeal oli mul veel rattaõnnetus- läksin sõpradega ratastega sõitma ning üks sõber ei näinud mind ilmselt ja sõitis mulle otsa. Mina kukkusin tema ratta peale alguses ja siis asfaldile- nägu oli kriimus (õnneks päikeseprillid kaitsesid näo ära), õlg ja küünarnukk katki, põlvest jooksis verd, puus ja varvas sinised (varvas käi kodarate vahele)- seega sain oma esimese rattaõnnetuse ka omal nahal ära kogeda. Siin pidi seda koguaeg juhtuma, kuna lihtsalt rattureid nii palju ja siis ikka juhtub...aga olen nüüdseks elus ja terve, vaja ainult uut päevitust, sest nahk tuli ju kõik maha nendest kohtadest ja olen nagu marutaudi nakatunud- osad kohad lumivalged :)
Muidugi nädalavahetustel ikka väljas- rannas klubides/pubides ja üks kord käisin kesklinnas ka...veidi teistsugune õhkkond seal, mulle meeldib rannas rohkem...eelmine neljapäev oli ühe restoran/pubi/klubi nimega Urban Flats avamispidu, mis oli väga tore- pakuti sööke, jooke ja rahvast oli palju
Beebidega ikka basseini ääres ka aeg-ajalt. Ilmad on nii kuumad, et muudmoodi ei saagi ,kui peab vees istuma või siis toas ja konditsioneer põhjas...
Hetkel olen Lõuna-Floridas Anna Maria saarel pere ja nende sõpradega koos puhkamas. Jõudsin siia paar tundi tagasi alles, seega ei oska veel väga midagi kirjeldad ja pilte ka pole, kuid pid olema super ilus koht. Maja on hiigelsuur ja ilus, ookean 200m kaugusel umbes...loodetavasti saab natukene lebotada, esmaspäeval sõidame tagasi Jacksonville`i. Siin pikk nädalavahetus nagunii, esmaspäev püha- Memorial Day ehk Veteranide päev, kus mälestatakse või mõeldakse USA sõjaväes olnud inimeste peale.

Monday, May 3, 2010




Teisipäeva õhtul läksin siis Cecile`ile järgi, sest ta jäi ööseks siia ning hommikul pool 5 pidin ta lennujaama viima. Ilm oli õhtul nii jube, meeletult sadas ja ma ei näinud üldse sõita- polnud kindel, kas olen tee peal või kraavis juba, õnneks läks kõik hästi. Läksime veel õhtul 10 ajal poodi, et ta saaks endale midagi lennukisse kaasa osta ning õhtuks ostsime suure jäätise...Cecile maksis kassas enne mind, ma leidsin veel soodukaga Australian Gold`i päevituskreemid, 2 ühe hinnaga, 80eek (Eeestis üks 320.-)...kassas tahtsin Eesti kaardiga maksta, proovisin kolm korda, aga ei toiminud ning äkki vaatan, et mustanahaline alla 30 naisterahvas juba maksis mu eest- ma pole tähelegi pannud, et ta ütles kassiirile, et too mu arve tema arvele liidaks. Ma olin muidugi hämmingus ja näost punane ning hakkasin seletama, et mul on raha, et asi pole üldse selles. Üritasin talle sularaha anda (arve oli siis umbes 160.-), kuid ta vastas, et tal oli hea päev ning et olgu mul ka ja astus poest välja. Ma seisin seal nagu soolasammas ning ei saanud aru mis toimub- elusees ei oskaks arvata, et keegi toidupoes (ja veel naisterahvas!) mu arve maksab! Äge!
Laupäeva öösel, peale pidu olime sõpradega ranna ääres olevate pubide ees (pidu oli juba läbi) ning otsustasime, et teeme inimestele trust fall`e (ei oskagi nagu tõlkida, kuid otsetõlkes "usaldusega kukkumine)...mõte siis selles, et nii kui keegi vastu jalutab, siis kukud talle peale ning hüüad "trust fall" ning see inimene peab (soovitav oleks) sind kinni püüdma...vastasel juhul lendad muidugi vastu maad ning heal juhul ei vigasta end! Aga sellega sai ikka nii meeletult palju nalja, et vahepeal ei saanud hingatagi enam! Õnneks keegi päris maha ei kukkunud, kuigi üks tüdruk lendas pikali koos teise plikaga, kellele ta seda tegi, kuid midagi ei juhtunud :) Inimesed suhtusid sellesse kõik väga positiivselt (välja arvatud üks sooda) ning ligi 1,5h järjest tegime nii...kuna seisime kõik parklast väljuvate autode läheduses ning autodel oli seal STOP märk ning kõik peatusid, siis arvasime, et võiks neile ka trust fall`e teha- muidugi ainult neile, kellel akenka lahti oli, et päris auto kapoti peale ei hakka ju kukkuma...sellega sai ka nii palju nalja, kõigil oli lõbus. Viimasena tegin trust fall`i politseidele, kes autoga mööda sõitsid ning samuti korraks peatusid...nad vaatasid mind hämminguga ning ma hüüdsin: "misasja, te ei püüdnudki mind kinni ju!". Kuid seepeale nad vastasid, et teinekord kindlasti püüavad! Tõsiselt kahju on, et ma seda kõike ei filminud, sest see oli lihtsalt elukoomiline vaatepilt- kuid ma luban, et kordame seda varsti ning siis ma filmin kõike!!!
Eile oli kesklinnas üritus nimega World of Nations- ehk erinevate riikide kultuurid olid seal esindatud, sai osta suveniire ning iga riigi esindajad tutvustasid oma kultuuri ning muidugi olid seal paljud erinevad toidud, mis olid niiii head!!! Jookidest proovisin Puerto Rico pinacolada`t maasikatega- esiteks oli see mega hea, sest see oli tehtud purustatud jääga (sellise ülikuuma ilmaga ideaalne) ning teiseks muidugi oli maitse super!

Täna hakkas ehitus ka pihta- nagu sõda oleks üle käinud. Meeletu lärm ja veranda moodi asjast pole midagi järgi! Loodetavasti edaspidi sellist lärmi enam ei tule, sest võimatu lastel (ja ka mul muidugi:D) magada...
Siin on ilmad ikka mega ilusad olnud nüüd, iga päev temperatuur 34C ringis, rannas on jube mõnus olla, pole üldse palav, aga kui mujal olla, siis pole üldse õhku ning selline tunne, et minesta ära. Täna käisin siis lastega basseini ääres- ma ei tea, miks keegi meist selle peale pole varem tulnud, et mul ju vanaema võtmed ning saan ise tema juurde sinna basseini äärde minna ning muidugi rand ka kohe seal, et kui basseinist tüdinud, siis ookeani vette...aga see selleks, jube mõnus oli seal, nii palju lihtsam mul beebidega minna, kuna on, kuhu asjad jätta. Mark ja Dabni ostsid nädalavahetusel nendele muidugi kõik ujumisrõngad ja mütsid j ujumisriided, mähkmed, milelga ujuda saab, päikesevarju, mänguasjad rannas olemiseks jne..ühesõnaga nüüd mul ideaalne töö- iga päev rannas, nii palju kui isu täis saab :D Vahepeal korra käisin ära ning võtsin Carsoni lasteaiast peale ning siis läksime tagasi. Ta muidugi ei tahtnud pärast enam ära tulla, sest talle nii meeldis. Ta on super hea ujuja, mul polnud aimugi, teeb hüppeid ja värke, ujub vee all ning teeb oma trikke- arvas, et õpetab mulle ka, kuid ma täna loobusin sellest! Jõudsime koju alles pool 5 ning siis oligi mul päev läbi- nii mu päevad siin mööduvad- super luks :)