Key West...

Nonii...juba 4 päeva Key West`is oldud...pole vahepeal midagi kirjutanud, sest meil ei ole siin netti- täna lõpuks sain siis blogi kirjutama. Aeg on kiirelt läinud ning loomulikult on lõbus.

Esimesel päeval, laupäeval, oli põhiliselt sõit siia, umbes 8h mõningate kiirete peatustega. Enne kohale jõudmist käisime ühes kohas nimega Robbie`s, kus sai kalu sööta. Kalad ise olid hiigelsuured ja hirmsad, umbes meetri pikkused, mõni veidi suurem, mõni veidi väiksem. Söötsime neile teisi väikeseid kalu, aga kui käe liiga veepiiri lähedale paned, siis suured kalad hüppavad veest välja ja hammustavad su kätt- jubee! Ma kriiskasin nii palju, et hiljem kurk kraapis ja hääl oli veidi ära. Loomulikult olin ma kõige hullem kriiskaja seal, kuigi üks naine tegelikult oli veel, kes kartis vähemalt samapalju, kui mina.

Peale seda sõitsime juba majja, mis asub Marathon`is, poolel teel Key West`i tippu (kogu Key West`i pikkus umbes 200km). Maja on hiigelsuur, 7 auto parkimiskohta, palju tube, hiigelsuur köök/elutuba. Asub täpselt vee ääres. Väikesed ja suured (veidi alla meetri) iguaanad roomavad ringi aeg-ajalt. Rentisime paadi ka, et saab merel käia- kes tahab kala püüda, kes snorgeldada.

Ega esimesel päeval suurt muud ei teinudgi, väsimus oli nii suur, suht vara voodisse, et järgmine päev puhanud olla.

Teisel päeval jäi osa seltskonda majja niisama lebotama, osa seltskonda läks Key West`i tippu (umbes 1h sõitu), mina kaasaarvatud. Siin, Marathon`is oli halb ilm, kuid päris Key West`is oli super palav ja päikseline ilm. Meeletult palju turiste oli loomulikult. Käisime niisama peatänaval ringi, muidugi kohustuslik USA lõunapoolseima tipu külastamine (kuigi olen seal varem käinud), siis tahtsin kindlasti minna sama hiigelsuure kaktuse juurde, kus peaaegu 2 aastat tagasi käisin- endiselt ilus koht, kaktus veidi suuremaks kasvanud vahepeal :) Veel käisime liblikate muuseumis, mis oli üli lahe- liblikad lendavad igalpool ringi, kõik erinevad värvi ja erineva suurusega...ma pole küll varem sellises kohal käinud, aga see oleks võinud ainult veidi suurem muuseum olla, aga meil nagunii ei olnud rohkem aega, nii et pole hullu.

Kolmandal päeval olime kõik niisama majas, väljas loomulikult- basseinis, mängisime erinevaid mänge, sõitsin mingi surfilaua moodi asjaga ringi, mis pealt nagu kummist, et saab püsti seista seal peal ja ringi sõita, kasutades ühte aeru (ingl.k. paddleboarding). Nii lahe! Veel pole jõudnud kanuuga sõita, kuid plaanin seda teha homme. Õnneks siit seltskonnast üks inimene tegeleb selle äriga ning võttis kõik selle varustuse siia kaasa, seega saab seda tasuta teha! Õhtul läksime Key West`i tippu jälle, sõime õhtust, käisime erinevates pubides/klubides.Seal ei leia küll ühtegi kohalikku inimest, kõik on turistid!

Key West- here I come!!!

Nagu ikka, aeg lendab meeletu kiirusega ja juba homme varahommikul hakkab 8,5h sõit Key West`i! Ei jõua ära oodata- olen kindel, et see saab olema SUUUUUPER lahe- 14inimest, hiigelsuur maja, paat, meeletult ilus loodus, kuum ilm- mida veel tahta! Olen seal muidugi 1 kord varem käinud juba, peaaegu 2a tagasi, kuid siis oli see ainult ühepäevane läbisõit, seekord peaks kõigega tutvuda jõudma. Selgituseks veel, et Key West`i tipus asub USA lõunapoolseim tipp, mis on kõigest 90 miili (umbes 162km) Kuuba rannikust.

Peale kõike seda remonti siin on sellest segadusest kopp ees ja tahakski eemale saada mõneks ajaks ( õnneks eile lõpuks pandi isolatsioon ja mu toas ei ole enam 50C sooja)...ning kui tagasi tulen, peaks põhimõtteliselt enamus valmis olema. Kuigi jah, siis hakkab vaipkatte vahetus, mööblid ja värgid vaja tubadesse panna jne...ehk segadust veel mõneks ajaks.

Ilm on endiselt kuum, enamus ajast päike särab taevas, õhtul 5-6ajal sajab suht tihti, kuid see ka ainult tunnike maksimum, siis jälle ilus.

Ega vahepeal midagi põnevat toimunud polegi- ikka basseini ääres mõnikord, nädalavahetusel väljas jne. Laupäeval oli järjekordne aupair meeting (lapsehoidjate kokkusaamine), seekord rannas. Kohtusin mõne uue inimesega, kes alles tulnud siia, jällegi paar erinevat rahvust juures :) (Pildil vasakult- Eesti:D, Columbia, Prantsusmaa, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Columbia, Brasiilia)

Aa ja veel- reedel sain vägagi meeldiva üllatuse osaliseks- üks Eesti tüdruk Piret, kes elab Lõuna-Floridas Naples`is (USA-s juba 5a olnud) ning kellega ma aeg-ajalt Facebook`is suhtlen (me pole reaalsuses veel kohtunud), tegeleb siin oma äri ajamisega- võib-olla olen varem ka maininud, et ta teeb ise bikiine (heegeldab) ning nüüd leidis ta endale firma, kes neid tootma hakkab, et laiemale avalikkusele ka müüa neid...kuid tagasi algusesse- reedel leidsin postkastist paki, mille Piret mulle saatis. Paki sees üks super eksklusiivne/ilus/omapärane monobikini- ehk siis ühes tükis trikoo moodi, kuid ikkagi nagu bikiinid. Ma ei oska selgitada nii täpselt, kuid ega sellega niisama randa ei lähe, rohkem basseinipeo jaoks vms...ei taha seda lihtsalt soolaveega ära rikkuda. Pilti ma praegu siia ei lisa...igaks juhuks- haha :D

Aga ega siis midagi- järgmine lugu tuleb juba Key West`ist! MÕNUUUUUUUUUUUUS!!!

Kuum on...

Täiesti hullumeelne, kui palav siin on ning pole veel isegi kohalike mõistes suvi. Kõik hoiatavad, kui kuumaks veel juulu, august kujuneb- ma vist ei taha teada, sest praegu juba tunnen, et sulan hetkega, kui nina uks vahelt välja pistan. Iga päev on umbes 33C sooja, muidu homme lubab 35C ning jah, see 2C on siin suur vahe ning VEELGI kuumem! Aga see tähendab muidugi, et päikese käes on umbes 50C. Ainuke, kus olla saab on vees ja ookeani ääres, kus natukenegi tuult on. Täna käisin lastega jalutamas, sest nad ärkasid nii hilja üles ja ei jõudnud basseini äärde minna, sest vaja ju Carsonile järgi minna...aga jalutada on suht piin- võtsin endale jääkülma joogi ning beebidele ka ning nad jõid kõik ära, mida muidu kunagi ei juhtu! Loomulikult määrin nad päikesekreemiga üle alati enne kui välja lähen, enamasti faktor 100SPF, kuid neil ka juba randid peal. Minu "puhkuse päevitus" hakkas muidugi maha kooruma- selja pealt ja otsaesiselt, kuid olen nüüd uuesti natuke päikest saanud ja vähemalt ei ole enam laiguline!

Õnneks paari nädala pärast juba Kew West`i puhkama nädalaks- see saab lahe olema!

Ajan nüüd "ametlikult" ka enda kooli asju, s.t et tegelen sellega intensiivselt, sest aeg lendab ja olen juba varsti ajahädas! Kirjutan mitu korda päevas erinevatele ametkondadele Eestis ja USA-s, sest küsimusi on mul palju ja tekib koguaeg juurde. Õnneks olen viimase paari päevaga palju targemaks saanud ning tean juba, mis pabereid ja dokumente mul täpselt vaja on jne. Veel vajab täpsustamist viisa küsimus, kuid kirjutasin mõni hetk tagasi ka Eesti USA saartkonda ning loodetavasti nad vastavad mulle juba homme. See o nüüd mu uus nn. suurprojekt, mis nõuab palju aega ja paberimajanduse korrastamist ning õppimist. Pean tegema ühe rahvusvahelise testi (TOEFL), kuid nii palju, kui ma seda uurinud olen (natukene aint), siis see tundub vägagi raske ning läb kukkuda ja uuesti teha ma seda ei taha, sest testi tegemine maksab 170$ ehk umbes 2300eek! Hullumeelne! Ning lihtsalt kooli avalduse saatmine,et ma tahaks neile õppima minna maksab 1100eek, ilma et see mulle koha koolis tagaks- see aint kinnitab, et nadloevad mu avalduse läbi! Ja veel vaja tuhat erinevat asja ning ilmselt ei ole mõtet mul seda protsessi siin kõike lahti kirjutada, sest keda see bürokraatia ikka huvitab...pean veel Mark`i ja Dabni`ga läbi rääkima, kas nad endiselt nõus kinnituse andma, et ma olen maksujõuline vähemalt esimese(d) aasta(d). Nagu juba vist varem ka mainisin, siis üks aasta selles koolis, kus ma minna plaanin (valisin muidugi odavama) on olenevalt sellest, kui palju ainepunkte ma võtan (kuid student visa`ga pean täiskohaga koolis käima) 131000-158000eek. Ehk HIIGELSUUR summa, eriti minu jaoks. Eks peangi siinse pere peale lootma, ennem ei saa kool iasjadega edasi minna- nad on küll suusõnaliselt öelnud, et aitavad mind selles osas, kuid kui ma nüüd neid asju ajama hakkasin, siis vaja kooli saata kinnitatud dokumendid selle kohta, seega ilmselt tuleb mul lähipäevil pikem jutuajamine selles osas ning loodan, et nad on endiselt sama meelt (sest nüüd juba ju ka 4. laps sündimas,maja juurdeehitus jne jne, mis kõik on vägagi kallis lõbu ka nende jaoks).

Maja juurdeehitusest rääkides- mu praegusess etuppa pandi kaks katuseakent ning põhimõtteliselt on mu tuba avatud ja seega nagu õues- 35C ja tuult toas muidugi pole, seega võimatu seal olla. Magan all kontoris. Aga elan üle, loodetavasti kuu aja jooksul valmis kõik :)

Lühipuhkuselt tagasi...

Nonii- tagasi igapäevaelus...aga mis siis Anna Maria saarel toimus? Reede hommikul kohe varakult randa muidugi- kõik läksime (13 täiskasvanut ja 9 last)..juba pool 9 hommikul olime rannas. Kuna oli ametlikult tööpäev, siis oli vähe inimesi- no muidugi oli kell ka väga varajane ikkagi. Ning kohe esimese asjana nägime delfiini rannas ujumas- täitsa kalda lähedal! See oli küll super vaatepilt! Kahjuks ma pilti ei saanud sellest, kuna iga kord kui üritasin teha, sulpsas ta jälle vee alla ning järgmisel hetkel oli juba täiesti teises kohas, nii et ma ei jõudnud oma kaameraga jälgida ega pildistada Kuid ega see emotsiooni ei rikkunud- super lahe delfiini ranna ääres ujumas näha- tõeline elamus!

Reedene päev möödus siis nii, et pool päeva olime rannas, siis majja lõunale ning peale seda võtsime TASUTA trolli moodi bussi, mis viis meid saare lõunaossa. Seal jalutasime ringi, käisime kai peal, mille tipus väike majake, kus sai kiikuda ning vaatasime silda, mis just sel hetkel üles tõsteti, et mingi suurem purjekas sealt alt läbi mahuks. Peale seda läksime mingisse suurde nn.jäätisekohvikusse, kus tõsiselt sajal erineval viisil ja sordil jäätist pakuti! Küll lihtsalt vahvlijäätis, siis smoothie`d, milkshake`id, külmutatud jogurti-jäätise segud, jäätisega saiakese moodi jne jne...mina tellisin maasika milkshake`i- mega hea oli loomulikult! Jagasin seda Oweniga, kes ka üritas kõrrest juua :)

Peale seda läksid kõik naised edasi selle trollimoodi bussiga peaagu saare lõunaosa tippu, mehed ja lapsed läksid koju tagasi, sest beebi olid väsinud ja ootasid oma uinakut. Ma muidugi pildistasin end haigeks jällegi- nii ilus oli igal pool. Muidugi juhtus ka väike õnnetus- ma ürtasin teistest seal grupipilti teha, ning üks naine meie grupist kukkus ühe terava kivi otsa ning jalg oli päris katki- seda räägin sellepärast, et ta rääkis hiljem lastele, et suur valge hai hammustas seda ning kõik lapsed siiani usuvad seda ning imestavad, kuidas tal jalg alles jäi, päris naljakas oli nende imestunud nägusid näha :D

Tagasi sõites selgus, et mehed jalutasid koju, sest neid ei lastud trolli, kuna lapsed istusid nn vagunis ning see pole trolli lubatud- haige süsteem, sest ometi samamoodime ju sinna saime ning siis polnud mingi probleem neid trolli tõsta! Sooda juht oli ilmselt...sellise kuumusega jalutada mitu mitu kilomeetrit ning lapsi vagunis järgi vedada ei ole just kõige lihtsam ülesanne. Õhtuks olin nii väsinud, et lihtsalt vajusin voodisse...

Laupäeval läksid kõik teised akvaariumisse, ma jäin üksi majja ning läksin hoopis randa- ega iga minutit tuleb ju ära kasutada, kui selline super im ja veel ilusam koht! Olingi terve päva rannas, 3 ajal liitusid minuga teised, kes akvaariumist tagasi jõudsid. Mark ja Dabni läksid lastege Mark`i vanavanaema 101. sünnipäevale- päris kõrge vanus ikka...:)

Pühapäeval jällegi hommikul kohe esimese asjana randa, pool päeva seal, sest ega rohkem ei kannatanud olla, liiga palju päikest olin juba selleks hetkeks saanud...peale seda läksime saare põhjaossa, jus oli jällegi üks kai, mille tipus mingisugun kalarestoran, mis küll väga hea välja ei näinud- pigem vana ja kalahais igal pool.

Lapsed tegid täiskasvanutega mingit nn. aardejahti- nimelt oli netis mingi sait, kus kirjas detailselt asukoht (kaart muidugi) ning mingi vihje, mis selle koha peal on. Siis kõik otsisid seda "aaret". Nei oli igal pool- enamasti mingi karp vms, mille sees paber, kuhu kirjutad oma nime, et oled selle leidnud ning netis märis siis ka ära, et oled seal olnud. Ühes kohas oli eriti kavalalt tehtud- paber oli pisikese ravimipudeli sees, mis omakorda oli kookose sisse pandud- päis geniaalne. Ma pole muidugi sellisest mängust/võistlusest midagi kuulnud, kuid tuli välja, et isegi Eestis on väga palju kohti, kus need paberid peidetud ning üle maailma on neid inimesi, kes reisides vähemalt ühe "aarde" üles otsivad, tohutult palju! Äge idee iseenesest!

Igal õhtul käisime rannas päikeseloojangut vaatamas! Super ilus. Kahel esimesel õhtul oli veidi pilvine, pühapäeva õhtul aga põhimõtteliselt täiesti selge taevas, üks pisike pilv oli ainult taevas...

Esmaspäeva hommikul 10st hakkasime siis tagas sõitma- 4,5h sõitu ning jälle Jacksonville `s.

Eile oli mul inglise keele test, mis oli mega lihtne- hakkan juuli kuust inglise keele kursustel käima...