Grinchy Gift Exchange

Reedel käisin Korea, Prantuse ja Brasiilia au-pair`idega väljas- niisama ühe Korea plika tuttava juures. Seal oli 3 noormeest (päritolult ameeriklane, kuubalane ja mehhiklane), kes kõik on USA mereväes. Ütlesid, et valisid selle ameti praegu, kuna saab palju reisida- nad ikka väga paljud riigid juba läbi käinud, päris äge tegelikult :)

Eile toimus siis siin kodus Grinchy Gift Exchange ehk nn. ebasobivate kinkide vahetus. Rahvast oli mega palju, mingi 40 inimest vähemalt. Põhimõte selles, et igaüks sai ühe numbri ja selles järjekorras lähed kinki valima. Kui näiteks number 5 aga arvab, et talle meeldib nr.3 kink rohkem, siis saab ta selle "ära varastada" temalt ja see inimene saab uue kingi valida- kas siis valib veel avamata kinkide hulgast võiomakorda varastab kellegilt kingi (samalt inimeselt ei saa, kes tema kingi varastas). Ühte kinki saab max. 3 korda "varastada", siis see lukus ja viimane inimene saab endale, kes 3. korda selle endale valis. See oli ikka täiega lõbus ja nalja sai palju! Mina panin enda kingiks Dabni ema käest saadud pika sviitri, mis oli tegelikult päris ilus, ainult et mulle mega suur. Aga ma ei osanud aimatagi, et see kink nii populaarseks saab! Lõpuks "varastas" selle endale Dabni õemees, kes seda terve õhtu kandis- mis sest et naiste sviiter, peaasi, et naljakas oleks! Selle peale ütles Dabni õde, et ta ema pole talle kunagi nii kena kinki teinud, et kuidas mul küll nii väga vedas :D

Nagu ma juba ka varem mainisin, siis oli kohale tellitud ka Margariita masin- ma pole seda küll varem kunagi joonud, aga mega hea jook on! Uus lemmik raudselt!

Peale kinkide jagamist hakkas karaoke, kus igaüks sai valida, kas ja mida ta laulda tahab- nii palju nalja sai :D

Täna Mark ütles mulle, et paljud külalised olid imestanud, et kuidas ma kohe nii hästi kampa sulandusin ja kuidas ma ikka oskasin kohe nii hea ja sobiva kingi valida selle ürituse jaoks- heh, miks ma ei peaks tahtma siis osa võtta nende üritusest- nalja peab ju saama :P

Prrrr...

Ma ei suuda uskuda, et elan Floridas- Sunshine State`is (päikesepaiste osariik), kus peaks aastaringselt olema soe ja mõnna. Täna hommikul pidin küll krambid saama- väljas olev väike purskkaev oli jääs! Öösel oli mingi -5C ja pole siis ime, et jääs oli. Carson oli muidugi nii rõõmus selle üle, et jooksis õue hommikul pool 8, et saaks ikka seda jääd katsuda, sest ta pole ju oma 6 eluaasta jooksul kodus kindlasti mitte jääd näinud (ainult sügavkülmas)- kohe kättpidi jääd katki tegema ja jalgupidi vette! Kuna ma veits haige, siis hommikul väga häält polnud, aga üritasin siiski kõige kurjemat häält teha ja öelda et ta on in big big trouble (suures jamas), aga kellele sa räägid, kui keegi ei kuula- vastuseks sain ainult, et ta ei tule tuppa, sest see on liiga lahe! Lõpuks läksin talle ise järgi sinna, käest kinni ja vedasin tuppa- siis ta oli muidugi märg juba ja sai ema käest paar laksu vastu tagumikku (minulegi üllatuseks siin ikka nn. füüsiline vägivald toimib). See selleks...kuid päeval, kui läksin poisile lasteaeda järgi, oli juba nii soe, et oleks tahtnud kusagile päevitama minna (kuigi ma arvan, et mingi 15C ringis on sooja, aga päike on mõnna)!

Eile sain enda USA juhiload lõpuks kätte (kuigi paber selle tõestuseks oli mul juba jah kuu aega tagasi olemas)- võib vist uhkust tunda :)

Täna lugesin Eesti Posti kodukalt, et neil mingi pakkide üleküllus seal ja et isegi need pakid, mis novembri lõpus/detsembri alguses Ameerika Ühendriikidest teele pandud ja mis muidu oleksid pidanud juba dets. keskpaigas kohal olema, on nüüd alles tollis ja neil läheb seal ka veel 2-5 päeva! Hullumaja!
Teisipäeva õhtul tuli siis koer tagasi koju. Rocky oli umbes kuu aega seal pere, kus ta sündis ja see naine ühtlasi ka koolitab koeri. Rocky on hiigelsuur nüüd! Aga kohe kindlasti targem- ei hüppa enam inimeste peale ja järgib käsklusi. Aga no oma suuruse tõttu on ta ka tugev- eile hommikul ta tiris Carsoni pikali, nii et ta lendas totaalselt põrandale- nägin ise seda, see oli küll lendamine! Ja hiljem õhtul liputas koer korra sabaga ja beebi oli pikali maas kohe! Kena kena!

Täna sain enda üllatuseks ühe väga ilusa ja armsa postkaardi- Airi käest! Jõulukaardi, aga mis sellest, nii hea on ju kaarti saada :) Mulle nii meeldib see, aitäh aitäh Airile :)

Lisasin siia blogisse veel ühe kaardi- kui minu profiili alt vaadata siis seal selline koht nagu MY WEB PAGE. Kui sellele klikata, siis näeb kaarti kohtadest, kus käinud olen- see küll ei seondu ainult USA-ga, aga mis sellest, ega see blogi ei peagi ainult Ameerikaga seotud olema... ja olen juba praegu suht kindel, et siia ilmuvad lood ka Ameerikavälistest kohtadest, kuid eks täpsem info tekib siia hiljem :)

Uuel aastal uue hooga...

Uuest aastast juba 5 päeva läinud- aeg lendab ja kiirelt! Vahepeal oli nii kiire ja olin surmväsinud, sest hoidsin ju enamus ajast lapsi. Natsa haige ka jälle, aga õnneks midagi hullu pole.

Kuna ma eelmine nädal nii palju töötasin, siis esmaspäeval olin vaba, käisin Maira`ga (Brasiilia tüdruk, kes tuli minuga samal ajal) Cheesecake Factory`s, mis tegelikult polegi mingi tehas, vaid hoopis restoran- käisime siis juustukooki söömas- see oli niiiiiiii hea, ei kahtlegi selles, et sinna võiks tagasi minna :)
Siin mingi mega külmalaine praegu ja juba nädal aega ja ikka kestab- eile uudistes öeldi, et läbi aegade pikim külmalaine on see, kus nii paljudel öödel järjest temperatuur miinuskraadides! Just nimelt, olen Floridas ja öösiti miinuskraadid, kuni -4C isegi! Päeval ka aint 10C ringis ja kuna on mega tuuline, siis tundub veelgi külmem (õnneks päike paistab koguaeg, ühtegi pilve taevas ple, kui külm ilm on)!

Eile õhtul sain muidugi mega hea uudise- mu pakk ikkagi jõudis lõpuks Eestisse! Jeeeee...olin nii kindel juba, et see on kaduma läinud...kuigi jah, see pole veel kodus, vaid praegusel hetkel tollis- loodetavasti see ikka sobib nende tingimustega ja hakkab tollist homme juba edasi liikuma!

Järgmisest nädalast hakkab mul siis Hispaania keel, kord nädalas hakkab see olema- ootan põnevusega!

Beebid on ka hüperaktiivsed nüüd- roomavad ringi ja ma ei saa kusagile eemale minna, sest juba nad on kusagil mõnd juhet söömas või kisuvad kardinaid jne jne...

Nädalavahetus tõutab põnev tulla- meil siin äge üritus, mis nendel traditsiooniks saanud ja toimub 5. korda- nimelt üritus nimega Grinchy Gift Exchange. Põhimõte siis selles, et valid ühe kingi, mis jõuludeks said, aga sulle ei meeldi see, pakid uuesti ja siis sellel üritusel toimub kinkide vahetus, kus saad kellegi teise "mittemeeldiva" kingi! Ja kuna enamasti on nendeks kinkideks emade-vanaemade kingid (nagu Dabni ütles, siis iga kord tema ema kingid:D), siis nemad pole muidugi kutsutud ja kui hiljem küsitakse, kus mingi asi on, siis leiavad nad mingi vale, et kus see asi sai...naljakad :D Mark ja Dabni tellisid mingi firma poolt ka Martini masina, ehk tundub, et seekord saab siin väga palju alkoholi olema (mis pole siin just igapäevane nähtus)! Ja karaoke masin tuuakse ka vist nagu aru sain (kuigi ma ei tea mis see "masin" endast kujutab).

Korea plika kutsus kusagile Spa peole vms...ma ple täpselt aru saanud, mida ta silmas peab, aga seal bassein ja mullivann- vbl kellegi juures kodus lihtsalt ja ta nimetab seda Spa-ks...ei tea, aga eks selgub :)

Nii et ootan juba nädalavahetust, sest olen suht pikalt nädalavahetustel mitte kui midagi teinud või siis tööl olnud!

2009. aasta viimased tunnid...

Seda aastat pole enam väga palju jäänud ja Eestis juba enam kui 3 tundi uus aasta...mul pole absoluutselt mingit aastavahetuse tunnet, kõigevähematki mitte! Siin on soe, lund pole ja olen tööl nagunii homme ja ei saaks kauaks välja minna- enamus tuttavad Miamis, aga nagu ütlesin, siis ma tööl ja ei saanud minna (nagunii eelmine aasta käisin ka, nii et pole väga hullu).
Dabni ja Mark on Las Vegases- eile varahommikul läksid ja pühapäeva öösel tulevad- seega lapsed enamus ajast minu hoida, kuigi vanaema on ka siin õhtuti ja öösel. Aga ega ma ei kurda :)
Täna oli suursündmus- Reed`il tuli esimene hammas! Varsti saavad mind hammustama hakata mõlemad, kui piisavalt hambaid tulnud :D Nad on ikka hüper-super nunnud! Nad on viimaste päevadega ära õppinud, et kuidas sülle saada- sirutavad käed ette ja vinguvad, siis ma pean aru saama, et nüüd tuleb nad sülle võtta- ja ega kahte korraga kõige lihtsam süles hoida pole, ega nad ju nukud pole, et paigal seisavad! :)
Olen nii põnevil enda uuest fotograafia raamatust, alustasin selle lugemisega ja see on tõsiselt selgeks tehtud ka tavainimesele (mulle), kes fotograafiast mitte midagi ei taipa! Loodetavasti oskan varsti paremaid pilte teha :)
Sain enda fotoka koti ka üleeile kätte, mis tellisin- Mark muidu kinkis mulle jõuludeks ka ühe, aga see oli liiga väike ja ta viis selle tagasi (kuigi see oli mingi ülihea ja kvaliteetne kott)...ega ma muidugi ei teadnud, et ta selle kingib ja tellisin endale ka, aga no enam pole vahet, sest teine oli liiga väike nagunii, kahjuks...
3,5h on veel aasta lõpuni jäänud ja ega mul mingeid plaane polegi...kui suudan keskööni üleval olla, siis vaatan ilutulestikku :)
Mina jään oma 2009. aastaga üldjoontes rahule, muidugi on asju, mis halvasti läksid, kuid kokkuvõttes on mul ikkagi kõik väga hästi :)
Soovin kõigile mitte ainult head uut aastat, vaid PAREMAT UUT AASTAT! Olge tublid, pidage oma lähedasi meeles ning aidake abivajajaid nii palju kui võimalik- sest see kõik tuleb kord ringiga tagasi (0lgu siis hea või halb)!

Jõulud ja muud üritused :)

Carson hirmsa hooga seletas, kuidas ta märjaks sai!

Kelle jäljed?

Päikeseloojang...

Sanibel Beach

Näkineiud olid ka rannas :D

Siin nad kõik ongi- super tore pere!

Puhas rõõm!

Carson mänguhoos!

Fort Myers Beach

Minu elamine

Söögipeatus

Reed sõidab autoga...poolel teel Fort Myers´isse :)

Nii palju on vahepeal juhtunud, et ma pean kõik nüüd järjekorda panema ja otsast alustama- ma pole ju vahepeal kirjutanud, sest arvuti oli katki ja tegelikult on siiani, lihtsalt Joosep ütles, et saan sellel USA arvutil ka klaviatuuri ära muuta, Eesti omaks. Nagu näha, siis kõik täpitähed täitsa olemas :P Mu arvutis oli siis mingi viirus ja ma ei saanud lõpuks isegi ühtegi pildi arvutist kätte, see ei läinud üldse tööle enam- Mark tegi arvuti täiesti tühjaks ja paneb nüüd tasapisi kõiki programme uuesti peale, loodetavasti homme saab korda (tal vaba nädal, aega tegutseda siis sellega).

Nädala alguses läksin lastega panka, oli vaja asju ajada ja kui sealt hakkasin ära tulema, ei läinud auto enam äkki käima! Mis siis ikka, õnneks oli kodu suht lähedal (1,5km max), hakkasime jalutama. Kuigi just see päev oli mega jahe ilm, mässisin siis beebid teki sisse ja poisil käskisin enne kodust ära minekut dressika selga panna, nii et nad olid soojas vähemalt. See päev oli just vanematel 13. pulma-aastapäev, läksime siis poodi lastega ja ostsime neile roosid ja kaardi- neile väga meeldis:)
24ndal olid siis Eestis jõulud, aga mitte siin- siin oli siis jõuluõhtu küll, käisime kirikus, mis oli omaette kogemus, sest siin see hoopis teisiti, kirik oli uus, värviline ja mega suur, seal oli väga palju rahvast. Laulud olid kuidagi rõõmsamad ja ilmselt kombed ja tavad ka veidi teised, kui Eestis. Peale kirikut läksime ema tädi juurde õhtusöögile- lapsed said seal ka muidugi palju kinke, Carson sai ühe asjana näiteks originaal golfivarustuse, mis temast endast muidugi suurem ja raskem on! Eriti peen värk. Õhtul, kui koju jõudsime, tegin veel naabrite majadest pilte, õigemini nende jõulukaunistusest. Carson jooksis peale seda kiiesti tuppa ja ütles et ta läheb kohe magama, sest siis tulb hommik kiiremini- usute või mitte, aga 1minut ja ta oli voodis ja magas!

Koju helistasin muidugi Skype vahendusel ja siis vesistasin, kui teised häid jõulutoite sõid, isu tuli peale küll! Ja Joosepile Tšiilisse helistasin, samal ajal ta oli kusagil puhkamas, eriti äge!
Siin on siis jõulud 25nda hommikul. Tava on selline, et jõuluvana tuleb öösel korstnast sisse ja läbi kamina majja ning toob kingid kuuse alla. Siis lapsed jätavad talle kapi peale või kuuse alla tassi sisse piima ja isetehtud küpsiseid, nii muidugi tegi ka Carson! Hommikul täpselt kell 7 kuulsin juba kisa- Carson avas kinke! Esimese asjana avas selle, mida ta kõige rohkem tahtis ja hüüdis: "Ohhh jeee, saingi FBI asjad!" Selle peale ärkasin muidugi üles ja läksin ka alla. Vanaema oli juba siin ja kõik olid üleval. Hakkasime kinke avama ja neid polnud mitte vähe! Siin komme, et kõik kingid pakitakse eraldi- et siis igal ühel nagu oleks väga palju kinke! Kell 10 tulid veel vanavanemad ja vanaisa siia hommikusöögieja siis avasime nende toodud kinke- asju oli ikka nii palju lõpuks, et koli või ise majast välja! Ma pole elus näinud, et ühed lapsed nii palju kinke saaksid, kui need siin! Ja Mark-Dabni veel ütlesid, et see aasta said nad palju vähem kinke, et eelmine aasta oli neid olnud kohe piinlikult palju! Ma ei kujuta ettegi, kui palju neid siis olla sai...

Mina jäin oma kinkidega rohkem kui rahule ja muidugi Eesti paki sain juba varem kätte ju :)
Esmaspäeva õhtul suri Mark´i onu ära, seega pidime reedel, peale jõulude pidamist Fort Myers´isse sõitma. See asub siit 5,5h kaugusel Lõuna-Floridas, Mehhiko lahe ääres. Õhtul 10st olime siis hotellis, kõik surmväsinud ja kiirelt magama, sest silmad ei seisnud lahti enam.

Hommikul läksime randa, seal oli nii tore! Ostsin endale mõned suveniirid ka- üks on päris ehtne krokodilli pea, jube näeb välja küll, ma vaevu julgen sed akäes hoida, aga see nii iseloomulik Floridale, siin iga nurga peal (peaaegu) krokodilli farmid seega on siin legaalne neid tappa topiste tegemiseks! Muidugi ostsin veel paar posrkaarti, mingi Fort Myers´i logoga topi ja ühe väga ilusa kleidi, mille üle ma nii uhke nüüd..haha :D

Pärastlõunal läksime siis sinna sugulaste juurde, kus mälestati Mark´i onu. Seal oli nii palju rahvast, et pea hakkas ringi käima.

Õhtul läksime ühe saare peale päikeseloojangut vaatama, Sanibel Beach oli ranna nimi siis. Sinna ei pidanud muidugi paadiga minema, kaks pikka ja suurt silda olid siis saare pele saamiseks ehitatud. See oli ikka mega ilus! Aint et ma tarkpea tahtsin fotokas piltide kvaliteedi parema peale panna, aga kogemata lin halvemaks pannud, nüüd kodus märkasin alles, kena sooda olen, närvis enda peale, aga mis enam teha...Tegin seal muidugi nii palju pilte, et ikka mõne hea pildi saaks (muide, sain jõuludeks ka fotograafia raamatu, et oskaksin paremaid pilte teha, kavatsenselle kaanesti kaaneni läbi lugeda)!

Täna tulime siis tagasi koju, kõikide vahepeatustega kokku tulime koju kokku umbes 10h koju...hull matk. Väike Owen on haige veidi ja Reed ka tegelikult, said ilmselt eile rannas külma, loodetavasti neil homme parem, täna nad küll ainult aevastasid ja ninad nohused. Poole tee peal läksime poodi, kus Carson tahtis endale mingi mänuasja osta, sest vanavanaema seal andis talle 5$ ja nagu ta ise väitis, siis varastas emalt 1$ (mille tegelikult tooli pealt leidis). Aga jama oli selles, et asi maksis rokem, kui tal raha oli ja siis Mark ütles, et ta peab nüüd USA hümni laulma poemüüjale, et saaks oma mänguasja- see oli mega naljakas, laulis hümni seal, kõik ümberringi vaatasid, et mis toimub, müüja ka naeris täiega, aga oma mänguasja ta sai (isa muidugi maksis enda krediitkaardiga ära kogu summa ja võttis selle 6$ endale)!

Nüüd lõpuks kodus ja surmväsinud...loodetavasti saan seekord kõik pildid ilusti lisatud siia, sest neid mega palju :)

St. Augustine pildid

Carson ja Alyssa.

Eile käisime perega St. Augustine`s- nende sõbrad käisid ka, kõik kellel lapsed on. See oligi rohkem laste üritus, aga täiega tore oli kõigil! Kõigepealt läksime kusagile laste mänguväljakule, kus sõime pitsat ja brownie`t (mingi nagu šokolaadikook vms, keegi ise tegi- hästi hea oli!) ja lapsed said mängida seal. Siis läksime trolley`ga (nagu väike rong, mis sõidab mööda linna ringi) sõitma- nii ilus oli seal- kõik jõuluehteis, niinii palju tulesid! Rongis mängisid jõululaulud ja laulsime kõik kaasa! Aga täiega külm hakkas, sest mul ilmselgelt pole talveriideid kaasas. Peale sõitmist läksime Starbucks`i, kus ma võtsin kuuma kakao mentooliga, mis on super hea (sellest võib sõltuvusse jääda)! Ja siis koju, olin täiega väsinud ka muidugi.
Täna käisin korra kaubanduskeskuses, ostsin beebidele nunnud mütsid ja endale veits nänni, aga pole ikka kõike leidnud, mis vaja, seega homme jälle ilmselt :)