Kõik on hästi :)

Nonii, nüüd on siis kindel, et ülehomme ehk reedel Cecile`iga Miamisse minek! Broneerisime lõpuks siis mingi hosteli South Beach`il, siis ei pea autot kasutama, et kusagile mnna, sest rand sealsamas, klubid kõik ümberringi jne...ainuke mure saab olema muidugi parkimine, sest seal ple neid kohti eriti üle ja kui ka midagi leiab, siis 300eek ööpäev- kena kena...hosteli broneerimisega läks natukene viltu- nimelt valisime siis 4se toa, s.t. siis, et 2 võõrast on veel meie toas, keda me ei tea (hostelis ongi 4, 6, 8 või 10sed toad) ning peale arve tasumist vaatasin, et valisime MEESTE toa :D haha....sain kreepsud. Kirjutasin sinna kirja, et äkki annab seda muuta ja nad ütlesid et saab- eks see siis hiljem näha ole. Ega midagi meeletut sellest hostelist loota ei saa, sest see oli odavaim ööbimine South Beach`il, aga no meil vaja aint kohta, kus paar tundi magada, sest ülejäänud aja chillime nagunii ringi :P

Lähme siis minu autoga...mõtlesime alguses auto rentida, et siis saame kordamööda sõita, kuid Dabni ja Mark ütlesid, et neil ple selle vastu midagi, kui Cecile ka minu autoga sõidab vahepeal! Nad on ikka eriti toredad, sest ma ei tea ühtegi perekonda, kes lubaks peale enda aupair`i kellelgi teisel autoga sõita!

Eile läksime Mark`iga poodi- mulle iPhone`i ostma! Ma olen niiiii õhin sellest! See on vist parim "mänguasi", mis mul elus olnud on! Muidugi pean ma järjekordselt Mark`ile ja Dabni`le tänulik olema, sest telefoni ostsin küll ise, aga sellega kaasas 2a leping ja nad olid nõus mind enda lepingusse lisama ning muidugi maksavad mu arved, nagu varem, lihtsalt nüüd teine pakett, uus number ja uus telefon!

Ma ei suuda uskuda, et üks pisike vidin võib nii palju imeasju teha! Ma muidugi varem ei teadnudki, mis sellega teha saab, sest ma pole varem isegi puutunud seda telefoni, kuigi Mark`il ja Dabni`l mõlemal on see telefon ja poolel USA-l...esiteks on sellel Skype, nii et vahet ei ole kus ma olen või mis teen, saan ühe klõpsuga Skype`i ja kõigile sõpradele/tuttavatele helistada, kes Skype`s on! Veel näiteks kui tahan teada laulu nime ja autorit, mis raadiost tuleb, siis lasen telefonil laulu kuulata ja see ütleb kohe mis laul on, mis albumilt, mis aasta oma jne jne...vähe sellest- kui google.com`ist midagi otsida, siis pole vaja midagi trükkida enam- lihtsalt ütled telefonile, mis otsid- näiteks "takso Jacksonville`s" (inglise keeles muidugi ainult) ja siis otsib välja kõik! IMEASI ju, eksole! Oehh...ma ikka nii hämmingus sellest telefonist, et nii pikalt sellest kirjutan :D

Aga see selleks...ma ikka mõtlesin, et ma olen mega-mega rahul siinse eluga! Mis sest, et ma mingeid miljoneid siin kokku ei aja- sellegipoolest ei pea mõtlema, et arveid vaja maksta, ei pea mingitele muredele mõtlema- ilm on mõnus soe, palmid ümberringi, inimesed on nii mega sõbralikud, et siiani raske uskuda ja pere, kuhu sattusin, on tõesti jackpot! Mul on tõesti vedanud siin kõigega ja loodetavasti ma ei sõnu asju ära praegu- endalgi raske uskuda, et kõik nii hästi on! Kõik, kellega tutvunud olen, küsivad, kas ma Eestisse tagasi ei igatse- mu vastus on ikka ja endiselt EI ning selle peale kõik imestavad, et miks mitte? Aga miks ma peaks? Nõme ilm koguaeg, inimesed on pahurad ja masenduses, teenid sandikopikaid ja see kõik läheb maksude maksmiseks- ainuke järeldus on- ABSOLUUTSELT EI kutsu tagasi sinna elama! Muidugi on pere ja sõbrad, kuid selleks on Skype, et teada, mis kodus toimub ja kuidas kõigil läheb! Seega- elangi enda American Dream`i ja olen rahul kõigega, mis siiani toimunud on!

Pole jälle mõnda aega ridagi kirjutanud- ilmselgelt olen laisk olnud...

Eelmine nädal siis otsustasin, et ei lähegi perega Põhja-Carolina`sse, viimasel päeval mõtlesin ümber. Esiteks oli sinna mega pikk sõit, teiseks koju jäädes oli mul 3 päeva rahu ja vaikust ja lõbusat äraolemist sõpradega ja kolmandaks ütlesid Mark ja Dabni mulle päev enne, et Mark`i vanemad on väga usklikud- TV-st tuleb ainult usuteemalisi saateid, sama raadioga, oma telefoni oleks ma pidanud kohe hääletu peale panema, sest see helin kohe kindlasti ebasündsate nimekirjas (Sexy chick)...mõtlesin et EIEI, jään parem koju ja ma ei kahetse seda otsust! Täiega lahe oli. Laupäeval käisime esimest korda siis kesklinna peol, väga tore oli. Ainuke asi, mis närvi ajas, oli see, et nii laupäeva kui pühapäeva hommikul peksid Carson`i sõbrad ukse taga, et uurida, kas Carson võib nendega välja minna. Seda tegid nad varakult ja valjusti- täiesti hullumeelsed! Seega kaua ma magada igal juhul ei saanud...

Põhja Carolina`s oli nii külm, siis jäi terve pere järgemööda haigeks ja ilmselt said nad mingi viiruse, sest ma jäin ka neljapäevaks haigeks- beebid oksendasid ja ma tundsin ka end nii halvasti, et neljapäeva hommikul töötada ei saanud, olin voodis ja ema jäi koju. Tegelikult oli isa ka kodus, sest ta oli ka haige- seega oli terve pere kodus, v.a. Carson, kes läks ikka lasteaeda.

Reedel läksime Cecile`iga solaariumisse ning plika, kes seal töötas, oli mega sõbralik- arvas kohe, et me peks talle külla minema ja sisi lähme koos välja, sest ta elab ranna lähedal ja hea enne pidu sinna minna. Muidugi me läksime! Korter, kus ta elab on päris uhke ja läksime siis tema ja tema sõbradega välja.

Muidugi ei saanud me laupäeva õhtul ka koju jääda ja järjekordselt randa peole...igastahes tore oli!

Eile oli siis lõpuks piisavalt soe, et randa minna- läksime Cecile`iga ning täna läksin Maira`ga ja pärast liitusid Kathy ja Cecile- sõime ranna ääres olevas söögikohas, aga päike kadus ära ja olin külmumas, sest suht tuuliseks läks! Prrr...tulin koju teki alla sooja :) Muidugi minek randa oli täielik piin, sest siin oli mingi maraton ja teed olid kinni ja meeletud ummikud olid- tavalise 10min asemel sõitsin randa 1,5h. Ebanormaalne!

Loodetavasti on nüüd suvi käes ja enam külmaks ei lähe ja saab iga nädalavahetus rannas käia- mõnnaaaaaaaaaaa! Et siis sel ajal kui eestlased lumehangedega võitlevad, saan ma rannas liiva sees lebotada!

Nüüd järgmine nädalavahetus plaanime Cecile`iga kahekesi Miamisse minna- eks näis kas lähme või ei...Cecile tahab auto rentida, sest siis saame vahetada, kumb sõidab. Kui ma enda auto võtan, siis ei saa tema sõita ja pean ise sõitma mingi 5-6h sinna ja tagasi...ilmselt sinna pole midagi sõita, aga tagasi pühapäeval, peale toredat nädalavahetust, on kindlasti raskem sõita...

Mõtlesin, et tahan endale iphone`i ja pere arvas, et sobib neile- ehk siis nemad lisavad mind lepingusse ja ma lihtsalt ostan telefoni välja- mingi 250$.. mega odav tegelikult! Mis sest, et ma pole kunagi isegi proovinud sellega midagi teha- siin on kõigil iphone ja ega ma ei saa erineda :D

Busy, busy koguaeg...

Tundub, et nii palju on teha koguaeg- äkki ainult tundub, kuid aeg lendab meeletu kiirusega, hirm tuleb peale :)

Reedel muidugi käisime jälle väljas kõik koos, aga mingites uutes kohtades, mis olid küll väga veidrad- järjekordne tõestus, et peab vanale heale kohale (ranna pubid/klubid) truuks jääma! Laupäeval käisin Cecile`iga Jacksonville`i avastamas, sõitsime niisama ringi igal pool, äge oli! Pärast saime kesklinnas Maira, Mylene ja Kathy`ga kokku sing sõime jõe kaldal asuvas Mehhiko restoranis õhtust. Peale seda koju ja siis alles andis eelmise õhtu väsimus tunda- üritasin magda, aga ega sellest ei tulnud midagi välja. Teadsin ju, et pean end varsti jälle püsti ajama, sest lubasin suure suuga peole minna- JÄLLE...aga nagu ikka tasus see end ära, sest väga tore oli, nalja sai palju ja kahetseda pole midagi!

Pühapäeval oli siis see kauaoodatud SuperBowl, mis sel aastal toimus Miamis- see tähendab siis, et hooaja 2 parimat meeskonda võistlevad karika nimel. See ikka meeletult tähtis sündmus siin nende jaoks, isegi osa poode osteti toidust tühjaks (nendes osariikides, kus lund sadas), sest kartsid, et pühapäeval pole enam miskit järgi! Hullud! Ja siis veel mängu vahepeal näidatakse alati parimaid reklaame, mis kõike naljakamad ja geniaalsemad- nende eest makstakse miljoneid dollareid ja alati järgmine päev uudistes kommenteeritakse, mis firma reklaam parim oli ja kes läbikukkuja jne jne...

Eile ma hispaania keelde ei läinud, sest Black Eyed Peas`i kontsert oli- täiega lahe, kuigi algus venis nagu pikale, sest oli kaks soojendusesinejat, kes ka tegelikult vist mega kuulsad, aga ma teadsin neist ühte bändi siis. Aga kontserdist- show oli lahe, lava tõesteti üles, lae all "sõitis" üks laulja mootorrattaga ringi, Fergie tuli lava alt välja nagu võluväel jne jne...mina jäin igastahes väga rahule. Ainuke miinus on, et istusime vale koha peal- oleks varem teadnud, siis oleks targem olnud, et seisukohad lava ees palju paremad, mis sest et kõik trügivad ja seljas elavad- elamus oleks kordades suurem olnud! Aga mis seal ikka, järgmine kord olen targem!

Reede pärastlõunal siis hakkab pikk sõit Põhja-Carolina`sse. Mark ütles, et sõidame mingi 5h ja siis jääme ööseks kusagile hotelli Lõuna-Carolina`s ning laupäeva hommikul sõidame siis edasi. Plaan on pühapäeval mägedesse minna- eks see näha ole, kas siis plaan ka toimib.

Pühapäeval ju sõbrapäev ka- ärge siis unustage oma sõpru!

Ma tean, et ma pole juba mõnda aega kirjutanud, aga seda sellepärast, et lihtsalt midagi nii põnevat pole juhtunud- igav! Reedel käisime järjekordselt väljas- seekord leidsime rannas ühe klubi üles, kus lasti head tantsumuusikat. Kahju, et me seda kohta varem ei avastanud, aga parem hilja, kui mitte kunagi!

Laupäeval läksin kinno, Avatar`i vaatama-3D muidugi ja anti siis need prillid ka. Saal oli täiesti täis ja pidin esimesse ritta istuma. Suutsin seal vaevu 5minutit olla, kui juba nii paha hakkas, et pidin välja jooksma. Ilmselgelt olen ma veidrik, sest pool maailma on seda filmi juba vaatamas käinud ja kõigile meeldib ja 3D on nii üliäge (nii nad väidavad), aga ma pidin otsad andma, sest ma küll seda 3D`d vaadata ei suuda, esimene ja viimane kord, kui ma ennast tehnika-ajastusse topin ja "moondatud" filmi vaatama lähen. Ma jään ikka vanamoodsaks- tavaline telekas aitab küll ja kui ka kinno plaan minna, siis tavaline ekraan sobib suurepäraselt :) Seega olingi seal 5minutit ja siis sammud kodupoole!

Pühapäeval käisime plikadega jälle seal Cheesecake Factory`s. Kui ma ennem ei olnud selles veel 100% veendunud, siis nüüd olen küll- seal on maailma parimad "poekoogid", ülihead lihtsalt ja oma hinda väärt (kuigi 1tk maksab mingi 90.-)!

Peale seda läksime shoppama natsa- mul oli muidugi vaja uut pluusi ja ülihullumeelseid kingi :D Aga nende pilti ma praegu ei pane siia, eks teinekord näeb, kui kogu komplekt selga-jalga pandud :)

Kolmapäeval käis isa Carson`iga poes shoppamas- nimelt oli poisil kolmapäeval esimene pesapalli trenn ja selleks oli tal vaja kõiki uusi asju-tossud, erinevad püksid, pluusid, kiiver, pesapalli kurikas, pallid, pallikorv ja kott, kuhu treenni minnes kogu kupatus sisse panna. Eriti peen värk- kuigi minu arvates hullumeelne tuhandeid kulutada, et poiss saaks 2kuud trennis käia. Vähe sellest, meeskonnale otsiti sponsorit ja Mark lubas hakata!

Sel pühapäeval on Miamis Super Bowl, ehk siis mingi Ameerika jalgpalli võistlus, mis ainult kord aastas toimub ja see kohalike jaoks ülitähtis- kõik räägivad ainult sellest ja kahtlen, kas leidnub mõni, kes seda ei vaataks! Pere läheb tuttavate juurde vaatama seda (iga-aastane traditsioon). Ma vaatan, mis ma teen- kas lähen ka nendega või teeme plikadega midagi.

Juba järgmine nädalavahetus lähme Põhja Carolina`sse- ma ei jõua ära oodata, nii lahe! Loodetavasi on seal siis lumine ja saame üheks päevaks mägedesse minna!

Ma koguaeg mõtlen, et tahaks kusagile minna jälle ja siis taipan, et mida ma tahan?! Ma ju USA-s, kus ma jälle minna tahan! Aga no igav ju koguaeg ühe koha peal...võiks rohkem puhkust olla, 2 nädala asemel 1kuu, siis oleks super luks!

Nädala raport- sündmustevaene...

Ega midagi nii põnevat polegi vahepeal juhtunud, et millestki väga kirjutada oleks. Beebid on vahepeal muidugi kasvanud ja arenenud- Reed seisab juba püsti natukene aga kõnnib ringi veel asjade toel ning Owen püüab ka ennast asjade najale püsti tõsta- vahel õnnestub, vahel mitte :)

Reedel käisime jälle plikadega väljas, rannas pubides/klubides (ma ei oska neid kuidagi nimetada, midagi selle vahepealset). Päris tore oli. Ma ei tea, kas ma olen maininud, et USA-s saavad peod juba kell 2 läbi, sest sellest kellaajast altes enam alkoholi ei müüda ja seega pannakse ka klubid/pubid ja kõik muud lõbustusasutused kinni! Ja mitte minutitki kauem- vastupidi, juba 1.45 pannakse tuled põlema, et inimesed hakkaksid koju minema. Anyway...seal oli ka üks uus Prantsuse tüdruk Cecile, kellega ma varem olin arvutis suhelnud, aga nägin esimest korda- tema oli oma host mom`iga koos peol, tähistasid Cecile`i sünnat. Nimelt on tema pereema kõigest 27aastane, nii et pole siis ime, et temaga koos peol käib. Rääkisin temaga veidi, ja tuli välja, et ta teab Mark`i- small world :)

Olin terve eelmine nädal nii väsinud ja raske oli nagu hingata ja siis laupäeva hommikuks olingi täiesti haige- meeletu köha ja seega olin kogu nädalavahetuse voodis pikali maas ja magasin ainult- eriti põnev! Täna õnneks palju parem juba. Ja isegi väsimust pole enam- ilmselt magasin ette ära juba :)

Aa siin oli neljapäeval päris tugev torm- täpselt siit kohast, kus ma elan, läks see kõige hullem mööda (kuigi minu arvates oli seegi piisavalt jube), aga mõnikümmend kilomeetrit eemal oli nii tugev, et mingi 15-20 maja on elamiskõlbmatud täiesti ja tuleb uued ehitada. Äkki läks lihtsat nii pimedaks, nagu oleks öö- mitte isegi õhtu, vaid öö! Jaanuaris tavaliselt siin selliseid torme pole, seega oli see ebatavaline, kuid suvel pidi siin enam-vähem ülepäeva nii olema- eks ma saan seda kõike veel kogeda!

Ilmad on mõnusalt soojad juba- päeval ikka 20C ringis. Ei suuda oodata, millal randa saab-tegelikult saaks juba praegu, aga alati nii, et nädalavahetusel kas pilves või jahedam ja siis nädala sees, kui tööd peab tegema, on mõnnad soojad ilmad- ebaõnn!

Viimased päevad on küllaltki sisutihedad olnud, pole aega ja ilmselt ka viitsimist olnud, et midagi kirjutada.

Reedel käisin Mylene`i ja Kathy`ga väljas- rannas jällegi, pubides (muudmoodi ma neid nimetada ei oska)- päris tore oli, ainult et laupäeval magasin terve päeva maha- pole harjunud öö läbi üleval olema, graafik sassis :)
Laupäeva õhtul käisin Dabni ja Mark`iga korraks St. Augustine`s shoppamas, aga ma ei leidnud peale valge kingaviksi midagi- eriti kena shoppamine ikka küll :) Aga no ega mul midagi vaja ka pole ja püüangi ainult vajalikke asju nüüd osta. Peale seda läksin kellegi sünnipäevale, keda ma küll ei tundud, aga seal olid ka kathy ja Maira ja veel rahvast, kellest ma mõnd ajuba teadsin. Seal oli ka tegelikult tore ja sai paljude uute inimestega tuttavaks!
Pühapäeva päeval oli siis aupair`i igakuine kokkusaamine jällegi- Starbucks`is. Seal oli samuti palju uusi inimesi, kes alles tulnud siia- 2 plikat Hiinast, 1 Ukrainast, 1 Lõuna-Aafrika Vabariigist ja siis juba varasemad olijad Saksamaalt ja Rootsist ja Belgiast ja veel kusagilt, ma kõike ka ei mäleta enam :)
Täna on siin Marthin Luther Ki`ng Junior`i sünniaastapäev ja see on püha- seega enamikel vaba päev. Dabniläks küll tööd tegema mõneks ajaks, aga üldiselt päev vaba. Ta läheb homme Tampa`sse tööd tegema paariks päevaks, neljapäeva õhtul tuleb tagasi.
Ja mis kõige tähtsam- talv on LÄBIIIIII ja siin soe jälle- temperatuur iga päev 20C ringis ja selline poolpilves/päikselised ilmad. Nii mõnus :)

Hola!

Pühapäeval käisin siis paari teise aupair`iga (mina, Kathy Koreast, Mylene Prantsusmaalt, Maira Brasiiliast) mullivannis ja piljardit mängimas- Kathy sõbrad olid need, kelle kaudu sinna läksime siis, 2 noormeest ja 1 neiu. Tuli välja, et ka nemad on USA sõjaväes ja nimelt sellise põneva ameti peal nagu seda on helikopteri juht! Nii äge...Katrina ütles, et tema on korduvalt Iraagis käinud, et ta isegi ei tea, kui mitu korda. Ja nad lubasid meid sinna sõjaväebaasi viia, et saame helikopterisse istuda (lendama minna muidugi ei tohi) ja sõjalaevu näha jne...arvan, et see saab huvitav olema- ootan seda juba! Eks näis, millal kõigil vaba ja saame minna :)

Esmaspäeval käisin perega Dabni vanavanemate juures õhtusöögil. Nad elavad vanadekodus, aga see oli mingi erit uhke ja ainult väga rikkad saavad seda endale lubada siin. Vanavanemad on mõlemad üle 90 aasta vanad, kuid eriti tublid ja liiguvad ise ja hea tervise juures- kujutate ette, et 90-astane käib isegi kaalujälgijates! Selle peale ma muidugi natuke muigasin, ei julgenud päris naerma hakata, aga tundus ikkagi väga naljakas :D

Mulle kirjutas üks eesti plika ka, kes sai Eesti kontorilt, mille kaudu siia tulin, mu kontaktid, et ta tuleb ka veebruarist siia, aga hakkab elama Fort Myers`is, seal kus ma perega paar nädalat tagasi käisin ehk mingi 5,5h autosõidu kaugusel. Nii et ilmselt väga tihti siis ei näe, kui üldse!

Eile oli mul siis esimene Hispaania keele tund- täiega lahe oli, kuigi ma alguses ilgelt pabistasin (nagu ikka)! Õpetaja on lahe ja oskab tunni huvitavaks muuta ja üks teine aupair, sakslane, käib ka seal (seda ma muidugi enne tundi ei teadnud). Plaanin kindlasti ka II kursuse juurde võtta ja loodetavasti jääb siis midagi külge ka ja pole niisama maha visatud raha.

Dabni teeb siin mingeid ilge häid muffineid- maisiga. Kuigi ma muidu maisi ei söö, siis need täiega head! Eile just tegi jälle ja ma muidugi sõin tänase päeva jooksul kõik ära...nii et kui nad täna õhtul koju tulid, siis ta hakkas uusi tegema ja Mark küsis, et miks sa neid jälle teed- siis ma kiirelt ütlesin, et ma sõin kõik muffinid üksi ära:D Nad naersid mind- kena nälg olen ikka :) Aga muidugi kui uus ports valmis sai, pidin ma veel ühe võtma, aga ainult ühe, sest ma rohkem lihtsalt ei julgenud võtta, muidu oleks jälle kõik üksi ära söönud!

Pühapäeval on siis järjekordne aupair`ide kokkusaamine, mis kord kuus toimub (eelmine kord ma ei käinud)- seekord lähme niisama Starbucks`i istuma, ma kavatsen jälle oma lemmikjoogi võtta- kuum kakao piparmündiga- mmm, kui hea! Aga kuna ma esimesena andsin tagasiside piirkonna juhile, siis ta täna saatis kõigile kirja vastu, et ta teeb mulle välja, sest ma olin essa:D jeeee...sain premeeritud kiire osavõtu eest :)

Täna siis käisid Mark ja Dabni jälle Lõuna-Floridas, siit mingi 3,5h autosõidu kaugusel (ma linna nime ei mäleta)- nimelt isa tädi suri ära...ta ema kaksikõde. Kurb jah, alles 2 nädalat tagasi suri Mark`i onu ära. Mõlemal neil oli mingi haigus, tädil igastahes oli ajuvähk, mis avastati vähem kui aasta tagasi...jube ikka...

Kuid elu läheb edasi.

Hasta pronto, amigos! (Jälle nägemiseni, sõbrad!)