Vahepealsed sündmused

Ma tean, et ma pole niiiiiii pikka aega kirjutanud, aga koguaeg suht hullumaja olnud ja pole siis tahtmis olnud pikemalt maha istuda ja klõbistada...

Ega midagi väga erilist toimunud polegi, kõik suht igapäeva elu, kui välja arvata suured ümberkorraldused majas, kuna ehitatakse juurde 3 uut tuba. Seega on majas koguaeg nii vali, et mine hulluks, pea valutab ja minu lõunauinak koguaeg rikutud, kuna lärm ja töömehed jooksevad edasi-tagasi. Vähe sellest, 1,5 nädalat tagasi, kui vana veranda maha lammutati, sadas ükspäev paduvihma ning kellegi vea tõttu uputas terve maja- mõnes kohas oli vähemalt 1cm vett, laest jooksis vesi alla nagu oleks dušši all. Suhtpaanika oli hetkeks, kuid töömehed tulid kiirelt kohale (ega see muidugi vett ei peatanud) ning hakkaid uut verandat ehitama. See sai suures vihmahirmus 2 päevaga valmis. Peale suurt vihma olid majas allkorrusel igas toas suured puhurid, mis pidid siis seinu ja vaipa kuivatama ning niiskuse eemaldaja jne...need ei olnud muidugi vaiksed asjandused. Praeguseks on maja kuiv, kuid nüd lõhuti elutoas uks maha ning aken kaeti kinni, selle asemele jääb sein. Minu toas sein võeti ka maha, sinna tulevad hiljem uksed, mis viivad Carsoni ja minu uude tuppa. Praegu seal ainult mingi kile ees, mille sisse elektrikud ka täna suure augu lõikasid, sest neil oli vaja mingeid juhtmeid panna. Maja on nii tolmune, et jube...seega täielik segadus- ei suuda oodata, millal see ehitus läbi saab...

Vahepeal oli mul veel rattaõnnetus- läksin sõpradega ratastega sõitma ning üks sõber ei näinud mind ilmselt ja sõitis mulle otsa. Mina kukkusin tema ratta peale alguses ja siis asfaldile- nägu oli kriimus (õnneks päikeseprillid kaitsesid näo ära), õlg ja küünarnukk katki, põlvest jooksis verd, puus ja varvas sinised (varvas käi kodarate vahele)- seega sain oma esimese rattaõnnetuse ka omal nahal ära kogeda. Siin pidi seda koguaeg juhtuma, kuna lihtsalt rattureid nii palju ja siis ikka juhtub...aga olen nüüdseks elus ja terve, vaja ainult uut päevitust, sest nahk tuli ju kõik maha nendest kohtadest ja olen nagu marutaudi nakatunud- osad kohad lumivalged :)

Muidugi nädalavahetustel ikka väljas- rannas klubides/pubides ja üks kord käisin kesklinnas ka...veidi teistsugune õhkkond seal, mulle meeldib rannas rohkem...eelmine neljapäev oli ühe restoran/pubi/klubi nimega Urban Flats avamispidu, mis oli väga tore- pakuti sööke, jooke ja rahvast oli palju

Beebidega ikka basseini ääres ka aeg-ajalt. Ilmad on nii kuumad, et muudmoodi ei saagi ,kui peab vees istuma või siis toas ja konditsioneer põhjas...

Hetkel olen Lõuna-Floridas Anna Maria saarel pere ja nende sõpradega koos puhkamas. Jõudsin siia paar tundi tagasi alles, seega ei oska veel väga midagi kirjeldad ja pilte ka pole, kuid pid olema super ilus koht. Maja on hiigelsuur ja ilus, ookean 200m kaugusel umbes...loodetavasti saab natukene lebotada, esmaspäeval sõidame tagasi Jacksonville`i. Siin pikk nädalavahetus nagunii, esmaspäev püha- Memorial Day ehk Veteranide päev, kus mälestatakse või mõeldakse USA sõjaväes olnud inimeste peale.

Teisipäeva õhtul läksin siis Cecile`ile järgi, sest ta jäi ööseks siia ning hommikul pool 5 pidin ta lennujaama viima. Ilm oli õhtul nii jube, meeletult sadas ja ma ei näinud üldse sõita- polnud kindel, kas olen tee peal või kraavis juba, õnneks läks kõik hästi. Läksime veel õhtul 10 ajal poodi, et ta saaks endale midagi lennukisse kaasa osta ning õhtuks ostsime suure jäätise...Cecile maksis kassas enne mind, ma leidsin veel soodukaga Australian Gold`i päevituskreemid, 2 ühe hinnaga, 80eek (Eeestis üks 320.-)...kassas tahtsin Eesti kaardiga maksta, proovisin kolm korda, aga ei toiminud ning äkki vaatan, et mustanahaline alla 30 naisterahvas juba maksis mu eest- ma pole tähelegi pannud, et ta ütles kassiirile, et too mu arve tema arvele liidaks. Ma olin muidugi hämmingus ja näost punane ning hakkasin seletama, et mul on raha, et asi pole üldse selles. Üritasin talle sularaha anda (arve oli siis umbes 160.-), kuid ta vastas, et tal oli hea päev ning et olgu mul ka ja astus poest välja. Ma seisin seal nagu soolasammas ning ei saanud aru mis toimub- elusees ei oskaks arvata, et keegi toidupoes (ja veel naisterahvas!) mu arve maksab! Äge!

Laupäeva öösel, peale pidu olime sõpradega ranna ääres olevate pubide ees (pidu oli juba läbi) ning otsustasime, et teeme inimestele trust fall`e (ei oskagi nagu tõlkida, kuid otsetõlkes "usaldusega kukkumine)...mõte siis selles, et nii kui keegi vastu jalutab, siis kukud talle peale ning hüüad "trust fall" ning see inimene peab (soovitav oleks) sind kinni püüdma...vastasel juhul lendad muidugi vastu maad ning heal juhul ei vigasta end! Aga sellega sai ikka nii meeletult palju nalja, et vahepeal ei saanud hingatagi enam! Õnneks keegi päris maha ei kukkunud, kuigi üks tüdruk lendas pikali koos teise plikaga, kellele ta seda tegi, kuid midagi ei juhtunud :) Inimesed suhtusid sellesse kõik väga positiivselt (välja arvatud üks sooda) ning ligi 1,5h järjest tegime nii...kuna seisime kõik parklast väljuvate autode läheduses ning autodel oli seal STOP märk ning kõik peatusid, siis arvasime, et võiks neile ka trust fall`e teha- muidugi ainult neile, kellel akenka lahti oli, et päris auto kapoti peale ei hakka ju kukkuma...sellega sai ka nii palju nalja, kõigil oli lõbus. Viimasena tegin trust fall`i politseidele, kes autoga mööda sõitsid ning samuti korraks peatusid...nad vaatasid mind hämminguga ning ma hüüdsin: "misasja, te ei püüdnudki mind kinni ju!". Kuid seepeale nad vastasid, et teinekord kindlasti püüavad! Tõsiselt kahju on, et ma seda kõike ei filminud, sest see oli lihtsalt elukoomiline vaatepilt- kuid ma luban, et kordame seda varsti ning siis ma filmin kõike!!!

Eile oli kesklinnas üritus nimega World of Nations- ehk erinevate riikide kultuurid olid seal esindatud, sai osta suveniire ning iga riigi esindajad tutvustasid oma kultuuri ning muidugi olid seal paljud erinevad toidud, mis olid niiii head!!! Jookidest proovisin Puerto Rico pinacolada`t maasikatega- esiteks oli see mega hea, sest see oli tehtud purustatud jääga (sellise ülikuuma ilmaga ideaalne) ning teiseks muidugi oli maitse super!

Täna hakkas ehitus ka pihta- nagu sõda oleks üle käinud. Meeletu lärm ja veranda moodi asjast pole midagi järgi! Loodetavasti edaspidi sellist lärmi enam ei tule, sest võimatu lastel (ja ka mul muidugi:D) magada...

Siin on ilmad ikka mega ilusad olnud nüüd, iga päev temperatuur 34C ringis, rannas on jube mõnus olla, pole üldse palav, aga kui mujal olla, siis pole üldse õhku ning selline tunne, et minesta ära. Täna käisin siis lastega basseini ääres- ma ei tea, miks keegi meist selle peale pole varem tulnud, et mul ju vanaema võtmed ning saan ise tema juurde sinna basseini äärde minna ning muidugi rand ka kohe seal, et kui basseinist tüdinud, siis ookeani vette...aga see selleks, jube mõnus oli seal, nii palju lihtsam mul beebidega minna, kuna on, kuhu asjad jätta. Mark ja Dabni ostsid nädalavahetusel nendele muidugi kõik ujumisrõngad ja mütsid j ujumisriided, mähkmed, milelga ujuda saab, päikesevarju, mänguasjad rannas olemiseks jne..ühesõnaga nüüd mul ideaalne töö- iga päev rannas, nii palju kui isu täis saab :D Vahepeal korra käisin ära ning võtsin Carsoni lasteaiast peale ning siis läksime tagasi. Ta muidugi ei tahtnud pärast enam ära tulla, sest talle nii meeldis. Ta on super hea ujuja, mul polnud aimugi, teeb hüppeid ja värke, ujub vee all ning teeb oma trikke- arvas, et õpetab mulle ka, kuid ma täna loobusin sellest! Jõudsime koju alles pool 5 ning siis oligi mul päev läbi- nii mu päevad siin mööduvad- super luks :)

Reedel käisin väljas jälle, aga suht sama koguaeg, seega teist päeva järjest küll ei viitsinud minna! Laupäeva päeval käisin sõpradega tennist mängimas- lahe oli, ainult et sellise kuumusega on päris raske ringi joosta, kuid mulle meeldis ja loodetavasti varsti jälle- tasuta sport ikkagi! Õhtul läksin sõprade juurde mereande sööma, mis nad ise kodus tegid- sõin esimest korda austreid (üks nädalavahetus varem sõin praetusaustreid, aga see teine asi veidi) ja veel sõin krabijalgu, mis olid hiiglasuured, umbes 15cm pikad! Ma olen siin täielikuks mereandide fänniks hakanud- ainult sellist toitu söökski! Muidugi Mehhiko köök on teine lemmik, kuid mitte vürtsine osa, lasen alati vürtsid välja jätta :)

Pühapäeval oli siis kaksikute suur 1. sünnipäevapidu! Päris palju rahvast oli, Cecile tuli ka oma 2-aastasega. Aga see oli suht äparduste päev neil- kõigepealt Dabni hommikul helistas mulle, et kas ma saan talle kusagile poe parklasse järgi minna, sest ta laadis kaupa pagasnikusse ja siis sulges selle, kuid jättis võtmed sisse ja auto lukustas end automaatselt- see oli 1h enne külaliste saabumist! Läksin siis kiirelt sinna ja aitasin teda, sest Mark oli teises poes kusagil asju ajamas ja tema ei saanud minna. Peale selle hakkas poole sünna pealt sadama ja kõik pidime tuppa kolima, kuigi üritus oli mõeldud õues pidamiseks, sest oli tellitud mingi firma, kes siin hot dog`e küpsetas jne...peale selle juhtus avarii autoga, mis meile siia korvikesi (koogid) toimetas, nii et 40 tellitud korvikesest oli nn ilus 24tk ning ülejäänud visati minema- seega olid Mark ja Dabni veendunud, et päev oli neetud :D Reed ja Owen said muidugi meeletult palju kingitusi jälle- kodust näiteks said nad uued beebitugitoolid, mis on mega nunnud, nad kogaueg istuvad seal tähtsa näoga! Ja veel vaguni, millega ma saan neid mööda tänavaid jalutada või siis randa minna, mida ma täna ka tegin- sellega palju lihtsam, kui vankrit lükata liiva sees, mida ma muidugi üksi ei suutnudki teha...seega mu elu natukene lihtsam nüüd (mitte et ma kurdaks, et siin midagi rasket oleks-haha!)...

Lähipäevil hakkab uue osa ehitus ka pihta- ehk siis hakkab olema siin suht hullumaja ma usun, must ja tolmune ja lärm ümberringi, aga elan üle!

Just natuke aega tagasi rääkisin õhtusöögi lauas Marki ja Dabniga, ning suure tõenäosusega tulen suvel Eestisse! Juhhuu :D Ega ma tegelikult pean tulema, est mul vaja palju asju ajada, aga ma ju varakult annn teada, kui piletid olemas ja tulek kindel, siis saavad kõik hakata tellimusi esitama :)

Igapäevaelu

Pole ammu kirjutanud- ja seda sellepärast, et midagi ulmeliselt põnevat ei ole lihtsalt juhtunud! Eelmine nädal möödus järjekordselt nii kiiresti, et pole arugi saanud!

Esmaspäeval käisid Mark ja Dabni arsti juures ning said teada, et sünnib poiss! Nüüd nad mõtlevad siin, mis nimeks panna :)

Kolmapäeval käisin Marki ja beebidega Carsoni pesapalli mängu vaatamas- ega ma sellest midagi aru ei saanud ning üritasin oma aega veeta beebidega tegeledes :D

Eile käisin Cecile`i ja beebidega rannas- nii mõnus oli! Ilmad on siin mega kuumad juba, iga päev 30C ringis ja vesi oli ka tegelikult juba piisavalt soe, et ujuda, aga mul lihtsalt polnud selleks võimalust, sest ega kaksikuid selga ei saa võtta ju...aga naja sai ja väga lõbus oli- peale selle sai veel kenasti päevitada ka, ideaalne! Ainult et meil oli miljon asja ning vanker ei tahtnud liiva sees edasi liikuda (nagu arvata võiski) nin siis pidime Cecile`iga kahekesi selle üles tõstma, saml ajal mõlemal vähemalt 4 kotti, Cecile`il veel 4kuune beebi kõhu peal rippumas, 2-aastane käevangus ja mul ka mega palju asju, beebid vankris ja ise sumpan liiva sees! See oli nii koomiline vaatepilt, kahju, et keegi seda ei filminud!

Täna lähen jälle randa- Cecile ei saa tulla, aga helistasin Columbia tüdrukule Paola`le ja tema lubas ka tulla. Nii et jällegi tuleb (loodetavasti) tore päev, aeg lendab kiirelt ning samal ajal saab kuuma ilma nautida! Elu on ilus, eksole!

Viimane päev Steamboat`is

Kõigepealt täna hommikul läksime kusagile restorani hommikust sööma- sõin mingit ameerikapärast vahvlit siirupi, vahukoore ja banaaniga ning kuuma kakaod- täiega hea oli :)

Siis tagasi majja ning keskpäeval tuli meile mingi buss järgi, mis viis 30km kaugusele, kust rentisime siis lumesaanid ning läskime nendega sõitma. Meil oli muidugi giid ka kaasas, sest üksi ei lasta, kuna seal sadu tuhandeid hektareid metsa ning hetkega oled eksinud! Mina sõitsin siis üksi, teised sõitsid lastega koos. Elulahe kogemus oli! Alguses ei julgenud üldse kiiresti sõita, sest see masin ei pööra üldse, peab ise keharaskusega ka juurde aitama, siis kergem pöörata, kuid mõne aja pärast juba tuli julgust juurde ja siis juba täielik adrenaliini laks :)

Mingi 15min anti aega ühe suure platsi peal sõita- sain korraks isegi 80km/h sõita- äge! Ja siis sõitsime edasi kusagile mäe nõlvale, kust oli super luks vaade mägedele- meil vedas veel eriti ilmaga, sest päike säras taevas ja vaade mägedest oli üliselge!

Vahepeal oli täielik offroad - kusagil metsa vahel, lumesaan oli täiesti kaldu ning üks mees lapsega, kes ka veel meiega samal ajal sõitis, oli äkki kadunud- giid läks siis teda otsima ja tuli välja, et tal läkski masin ümber, sest ta ei kallutanud oma keharaskusega piisavalt vastassuunda!

Pidime küll koguaeg giidi järel sõitma kuid rikkusime reegleid ja sõitsime niisama teelt kõrvale vahepeal, sest nii oli põnevam ja paksu lume sees oli totallselt äge sõita!

Kahju ainult, et see sõit liiga kiirelt otsa sai- rentisime lumesaanid siis ainult kaheks tunniks, kuid võin küll jugelt öelda, et see 1500eek oli täielikult seda väärt!

Suusatamisega vsjoo...

Kõigepealt teisipäeva hommikul kogu keha valutas ikka meeletult- öösel ei saanud absoluutselt magada, sest ei saanud ei pöörata ega keerata, totaalne piin! Õnneks jätsime teisipeäevase päeva mäel vahele ning puhkasime, sest kõigil oli ju sama jama- lihased valutasid liiga palju, et oleks soovi suusatama minna! Ega siis teisipäeval midagi ei teinudki- niisama puhkepäev, õhtul ma hoidsin beebisid, teised läksid kinni mingit lastefilmi vaatama, ma samal ajal tegin õhtusöögi...

Eile käisime siis jälle mäel ja oli edukas päev- esiteks sadas 2 ööpäevaga juurde 48cm lund ning seega oli mõnusalt palju värsket lund ning ei olnud sula enam! Ja teiseks pole kordagi kukkunud- tegelikult võib nüüd juba kokkuvõtteks öelda, et kukkusingi ainult esimesel päeval, ülejäänud kolm päeva polegi pikali lennanud! Eile käisin tipus vist seitse korda- saingi kõige rohkem suusatada siin selle aja jooskul, sest teised olid lastega all või siis läksid poole mäe peale ja tulid sealt alla- seega mul oli palju rohkem võimlust praktiseerida :) Täna oli muidugi super ilm- päike säras taevas terve päeva, oli mõnusalt külm, tipus mingi -5C, all 0C ringis...

Teised läksid lastega (beebid ka) nüüd kusagile mini veeparki või mingisse mullivanni ujuma, ei saanudki täpselt aru..ma olin nii väsinud, magasin siin natuke...Õnneks on nüüd lihased terved ja saab normaalselt end liigutada- 4päeva meeletut trenni on loodetavasti kasuks ka tulnud!

Homme peaks äge päev tulema- hommikul läheme kõigepealt siia kesklinna hommikust sööma ja siis kell 12 võtab mingi buss meid peale ja lähme siit veidi eemale snow mobile`iga sõitma- ei teagi, mis see Eesti keeles täpselt on, mingi buraan vms...See peaks üliäge olema- loodan vähemalt. Saame siis 2h sõita ning selle eest tuleb välja käia umbes 1500eek. Aga no kui esimest korda elus proovida, siis pole see summa ka nii hull!

Teine päev mäel...

Ma olen tegelikult nii väsinud, et ei viitsi väga midagi siia kirjutada (ja kell alles pool 8)! Öösel eriti hästi magada ei saanud, sest kõik kohad valutasid- õnneks ma pole ainus, kõigil sama jama. Mul eilsest kukkumisest tagumiku peal ikka nii suur sinikas, et selle kadumine võtab vist küll mitu kuud aega!

Hommikul siis jälle mäele, seekord Carson ja Alyssa ka meiega...aga no nendega oli hull mässamine ja ma lõpuks otustasin üksi minna, ega seal ära eksda ikka ei saa, kui märke jälgida. Läksin siis 3 erineva suusaliftiga üles ja olingi peaaegu et mäe tipus- seal oli meeletu tuul ja päris jahe. Täna oli lumi jäine, sest eile pärastlõunal oli sula ja öösel külmetas, seega olid rajad palju kiiremad.

Pärastlõunal läksin Kim`iga koos tippu ja isad jäid oma lastega alla suusatama. Siis otsustasin kahest "sinisest" rajast ka alla tulla ning täna tuli juba palju paremini välja! Kuigi paar korda oli oht, et kukun pkali, siis jäin siiski püsti ning lõppkokkuvõttes 5h suusatamist ja mitte ühtegi kukkumist! Võin enda üle päris uhke olla :P

Pole kindel, kas homme saame mäele minna, sest nüüd jõudis siia mingi torm ning kui liiga tuuline on, siis on mägi suletud- aga eks see selgub sisi juba homme...