Key West...

Nonii...juba 4 päeva Key West`is oldud...pole vahepeal midagi kirjutanud, sest meil ei ole siin netti- täna lõpuks sain siis blogi kirjutama. Aeg on kiirelt läinud ning loomulikult on lõbus.

Esimesel päeval, laupäeval, oli põhiliselt sõit siia, umbes 8h mõningate kiirete peatustega. Enne kohale jõudmist käisime ühes kohas nimega Robbie`s, kus sai kalu sööta. Kalad ise olid hiigelsuured ja hirmsad, umbes meetri pikkused, mõni veidi suurem, mõni veidi väiksem. Söötsime neile teisi väikeseid kalu, aga kui käe liiga veepiiri lähedale paned, siis suured kalad hüppavad veest välja ja hammustavad su kätt- jubee! Ma kriiskasin nii palju, et hiljem kurk kraapis ja hääl oli veidi ära. Loomulikult olin ma kõige hullem kriiskaja seal, kuigi üks naine tegelikult oli veel, kes kartis vähemalt samapalju, kui mina.

Peale seda sõitsime juba majja, mis asub Marathon`is, poolel teel Key West`i tippu (kogu Key West`i pikkus umbes 200km). Maja on hiigelsuur, 7 auto parkimiskohta, palju tube, hiigelsuur köök/elutuba. Asub täpselt vee ääres. Väikesed ja suured (veidi alla meetri) iguaanad roomavad ringi aeg-ajalt. Rentisime paadi ka, et saab merel käia- kes tahab kala püüda, kes snorgeldada.

Ega esimesel päeval suurt muud ei teinudgi, väsimus oli nii suur, suht vara voodisse, et järgmine päev puhanud olla.

Teisel päeval jäi osa seltskonda majja niisama lebotama, osa seltskonda läks Key West`i tippu (umbes 1h sõitu), mina kaasaarvatud. Siin, Marathon`is oli halb ilm, kuid päris Key West`is oli super palav ja päikseline ilm. Meeletult palju turiste oli loomulikult. Käisime niisama peatänaval ringi, muidugi kohustuslik USA lõunapoolseima tipu külastamine (kuigi olen seal varem käinud), siis tahtsin kindlasti minna sama hiigelsuure kaktuse juurde, kus peaaegu 2 aastat tagasi käisin- endiselt ilus koht, kaktus veidi suuremaks kasvanud vahepeal :) Veel käisime liblikate muuseumis, mis oli üli lahe- liblikad lendavad igalpool ringi, kõik erinevad värvi ja erineva suurusega...ma pole küll varem sellises kohal käinud, aga see oleks võinud ainult veidi suurem muuseum olla, aga meil nagunii ei olnud rohkem aega, nii et pole hullu.

Kolmandal päeval olime kõik niisama majas, väljas loomulikult- basseinis, mängisime erinevaid mänge, sõitsin mingi surfilaua moodi asjaga ringi, mis pealt nagu kummist, et saab püsti seista seal peal ja ringi sõita, kasutades ühte aeru (ingl.k. paddleboarding). Nii lahe! Veel pole jõudnud kanuuga sõita, kuid plaanin seda teha homme. Õnneks siit seltskonnast üks inimene tegeleb selle äriga ning võttis kõik selle varustuse siia kaasa, seega saab seda tasuta teha! Õhtul läksime Key West`i tippu jälle, sõime õhtust, käisime erinevates pubides/klubides.Seal ei leia küll ühtegi kohalikku inimest, kõik on turistid!

Key West- here I come!!!

Nagu ikka, aeg lendab meeletu kiirusega ja juba homme varahommikul hakkab 8,5h sõit Key West`i! Ei jõua ära oodata- olen kindel, et see saab olema SUUUUUPER lahe- 14inimest, hiigelsuur maja, paat, meeletult ilus loodus, kuum ilm- mida veel tahta! Olen seal muidugi 1 kord varem käinud juba, peaaegu 2a tagasi, kuid siis oli see ainult ühepäevane läbisõit, seekord peaks kõigega tutvuda jõudma. Selgituseks veel, et Key West`i tipus asub USA lõunapoolseim tipp, mis on kõigest 90 miili (umbes 162km) Kuuba rannikust.

Peale kõike seda remonti siin on sellest segadusest kopp ees ja tahakski eemale saada mõneks ajaks ( õnneks eile lõpuks pandi isolatsioon ja mu toas ei ole enam 50C sooja)...ning kui tagasi tulen, peaks põhimõtteliselt enamus valmis olema. Kuigi jah, siis hakkab vaipkatte vahetus, mööblid ja värgid vaja tubadesse panna jne...ehk segadust veel mõneks ajaks.

Ilm on endiselt kuum, enamus ajast päike särab taevas, õhtul 5-6ajal sajab suht tihti, kuid see ka ainult tunnike maksimum, siis jälle ilus.

Ega vahepeal midagi põnevat toimunud polegi- ikka basseini ääres mõnikord, nädalavahetusel väljas jne. Laupäeval oli järjekordne aupair meeting (lapsehoidjate kokkusaamine), seekord rannas. Kohtusin mõne uue inimesega, kes alles tulnud siia, jällegi paar erinevat rahvust juures :) (Pildil vasakult- Eesti:D, Columbia, Prantsusmaa, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Columbia, Brasiilia)

Aa ja veel- reedel sain vägagi meeldiva üllatuse osaliseks- üks Eesti tüdruk Piret, kes elab Lõuna-Floridas Naples`is (USA-s juba 5a olnud) ning kellega ma aeg-ajalt Facebook`is suhtlen (me pole reaalsuses veel kohtunud), tegeleb siin oma äri ajamisega- võib-olla olen varem ka maininud, et ta teeb ise bikiine (heegeldab) ning nüüd leidis ta endale firma, kes neid tootma hakkab, et laiemale avalikkusele ka müüa neid...kuid tagasi algusesse- reedel leidsin postkastist paki, mille Piret mulle saatis. Paki sees üks super eksklusiivne/ilus/omapärane monobikini- ehk siis ühes tükis trikoo moodi, kuid ikkagi nagu bikiinid. Ma ei oska selgitada nii täpselt, kuid ega sellega niisama randa ei lähe, rohkem basseinipeo jaoks vms...ei taha seda lihtsalt soolaveega ära rikkuda. Pilti ma praegu siia ei lisa...igaks juhuks- haha :D

Aga ega siis midagi- järgmine lugu tuleb juba Key West`ist! MÕNUUUUUUUUUUUUS!!!

Kuum on...

Täiesti hullumeelne, kui palav siin on ning pole veel isegi kohalike mõistes suvi. Kõik hoiatavad, kui kuumaks veel juulu, august kujuneb- ma vist ei taha teada, sest praegu juba tunnen, et sulan hetkega, kui nina uks vahelt välja pistan. Iga päev on umbes 33C sooja, muidu homme lubab 35C ning jah, see 2C on siin suur vahe ning VEELGI kuumem! Aga see tähendab muidugi, et päikese käes on umbes 50C. Ainuke, kus olla saab on vees ja ookeani ääres, kus natukenegi tuult on. Täna käisin lastega jalutamas, sest nad ärkasid nii hilja üles ja ei jõudnud basseini äärde minna, sest vaja ju Carsonile järgi minna...aga jalutada on suht piin- võtsin endale jääkülma joogi ning beebidele ka ning nad jõid kõik ära, mida muidu kunagi ei juhtu! Loomulikult määrin nad päikesekreemiga üle alati enne kui välja lähen, enamasti faktor 100SPF, kuid neil ka juba randid peal. Minu "puhkuse päevitus" hakkas muidugi maha kooruma- selja pealt ja otsaesiselt, kuid olen nüüd uuesti natuke päikest saanud ja vähemalt ei ole enam laiguline!

Õnneks paari nädala pärast juba Kew West`i puhkama nädalaks- see saab lahe olema!

Ajan nüüd "ametlikult" ka enda kooli asju, s.t et tegelen sellega intensiivselt, sest aeg lendab ja olen juba varsti ajahädas! Kirjutan mitu korda päevas erinevatele ametkondadele Eestis ja USA-s, sest küsimusi on mul palju ja tekib koguaeg juurde. Õnneks olen viimase paari päevaga palju targemaks saanud ning tean juba, mis pabereid ja dokumente mul täpselt vaja on jne. Veel vajab täpsustamist viisa küsimus, kuid kirjutasin mõni hetk tagasi ka Eesti USA saartkonda ning loodetavasti nad vastavad mulle juba homme. See o nüüd mu uus nn. suurprojekt, mis nõuab palju aega ja paberimajanduse korrastamist ning õppimist. Pean tegema ühe rahvusvahelise testi (TOEFL), kuid nii palju, kui ma seda uurinud olen (natukene aint), siis see tundub vägagi raske ning läb kukkuda ja uuesti teha ma seda ei taha, sest testi tegemine maksab 170$ ehk umbes 2300eek! Hullumeelne! Ning lihtsalt kooli avalduse saatmine,et ma tahaks neile õppima minna maksab 1100eek, ilma et see mulle koha koolis tagaks- see aint kinnitab, et nadloevad mu avalduse läbi! Ja veel vaja tuhat erinevat asja ning ilmselt ei ole mõtet mul seda protsessi siin kõike lahti kirjutada, sest keda see bürokraatia ikka huvitab...pean veel Mark`i ja Dabni`ga läbi rääkima, kas nad endiselt nõus kinnituse andma, et ma olen maksujõuline vähemalt esimese(d) aasta(d). Nagu juba vist varem ka mainisin, siis üks aasta selles koolis, kus ma minna plaanin (valisin muidugi odavama) on olenevalt sellest, kui palju ainepunkte ma võtan (kuid student visa`ga pean täiskohaga koolis käima) 131000-158000eek. Ehk HIIGELSUUR summa, eriti minu jaoks. Eks peangi siinse pere peale lootma, ennem ei saa kool iasjadega edasi minna- nad on küll suusõnaliselt öelnud, et aitavad mind selles osas, kuid kui ma nüüd neid asju ajama hakkasin, siis vaja kooli saata kinnitatud dokumendid selle kohta, seega ilmselt tuleb mul lähipäevil pikem jutuajamine selles osas ning loodan, et nad on endiselt sama meelt (sest nüüd juba ju ka 4. laps sündimas,maja juurdeehitus jne jne, mis kõik on vägagi kallis lõbu ka nende jaoks).

Maja juurdeehitusest rääkides- mu praegusess etuppa pandi kaks katuseakent ning põhimõtteliselt on mu tuba avatud ja seega nagu õues- 35C ja tuult toas muidugi pole, seega võimatu seal olla. Magan all kontoris. Aga elan üle, loodetavasti kuu aja jooksul valmis kõik :)

Lühipuhkuselt tagasi...

Nonii- tagasi igapäevaelus...aga mis siis Anna Maria saarel toimus? Reede hommikul kohe varakult randa muidugi- kõik läksime (13 täiskasvanut ja 9 last)..juba pool 9 hommikul olime rannas. Kuna oli ametlikult tööpäev, siis oli vähe inimesi- no muidugi oli kell ka väga varajane ikkagi. Ning kohe esimese asjana nägime delfiini rannas ujumas- täitsa kalda lähedal! See oli küll super vaatepilt! Kahjuks ma pilti ei saanud sellest, kuna iga kord kui üritasin teha, sulpsas ta jälle vee alla ning järgmisel hetkel oli juba täiesti teises kohas, nii et ma ei jõudnud oma kaameraga jälgida ega pildistada Kuid ega see emotsiooni ei rikkunud- super lahe delfiini ranna ääres ujumas näha- tõeline elamus!

Reedene päev möödus siis nii, et pool päeva olime rannas, siis majja lõunale ning peale seda võtsime TASUTA trolli moodi bussi, mis viis meid saare lõunaossa. Seal jalutasime ringi, käisime kai peal, mille tipus väike majake, kus sai kiikuda ning vaatasime silda, mis just sel hetkel üles tõsteti, et mingi suurem purjekas sealt alt läbi mahuks. Peale seda läksime mingisse suurde nn.jäätisekohvikusse, kus tõsiselt sajal erineval viisil ja sordil jäätist pakuti! Küll lihtsalt vahvlijäätis, siis smoothie`d, milkshake`id, külmutatud jogurti-jäätise segud, jäätisega saiakese moodi jne jne...mina tellisin maasika milkshake`i- mega hea oli loomulikult! Jagasin seda Oweniga, kes ka üritas kõrrest juua :)

Peale seda läksid kõik naised edasi selle trollimoodi bussiga peaagu saare lõunaosa tippu, mehed ja lapsed läksid koju tagasi, sest beebi olid väsinud ja ootasid oma uinakut. Ma muidugi pildistasin end haigeks jällegi- nii ilus oli igal pool. Muidugi juhtus ka väike õnnetus- ma ürtasin teistest seal grupipilti teha, ning üks naine meie grupist kukkus ühe terava kivi otsa ning jalg oli päris katki- seda räägin sellepärast, et ta rääkis hiljem lastele, et suur valge hai hammustas seda ning kõik lapsed siiani usuvad seda ning imestavad, kuidas tal jalg alles jäi, päris naljakas oli nende imestunud nägusid näha :D

Tagasi sõites selgus, et mehed jalutasid koju, sest neid ei lastud trolli, kuna lapsed istusid nn vagunis ning see pole trolli lubatud- haige süsteem, sest ometi samamoodime ju sinna saime ning siis polnud mingi probleem neid trolli tõsta! Sooda juht oli ilmselt...sellise kuumusega jalutada mitu mitu kilomeetrit ning lapsi vagunis järgi vedada ei ole just kõige lihtsam ülesanne. Õhtuks olin nii väsinud, et lihtsalt vajusin voodisse...

Laupäeval läksid kõik teised akvaariumisse, ma jäin üksi majja ning läksin hoopis randa- ega iga minutit tuleb ju ära kasutada, kui selline super im ja veel ilusam koht! Olingi terve päva rannas, 3 ajal liitusid minuga teised, kes akvaariumist tagasi jõudsid. Mark ja Dabni läksid lastege Mark`i vanavanaema 101. sünnipäevale- päris kõrge vanus ikka...:)

Pühapäeval jällegi hommikul kohe esimese asjana randa, pool päeva seal, sest ega rohkem ei kannatanud olla, liiga palju päikest olin juba selleks hetkeks saanud...peale seda läksime saare põhjaossa, jus oli jällegi üks kai, mille tipus mingisugun kalarestoran, mis küll väga hea välja ei näinud- pigem vana ja kalahais igal pool.

Lapsed tegid täiskasvanutega mingit nn. aardejahti- nimelt oli netis mingi sait, kus kirjas detailselt asukoht (kaart muidugi) ning mingi vihje, mis selle koha peal on. Siis kõik otsisid seda "aaret". Nei oli igal pool- enamasti mingi karp vms, mille sees paber, kuhu kirjutad oma nime, et oled selle leidnud ning netis märis siis ka ära, et oled seal olnud. Ühes kohas oli eriti kavalalt tehtud- paber oli pisikese ravimipudeli sees, mis omakorda oli kookose sisse pandud- päis geniaalne. Ma pole muidugi sellisest mängust/võistlusest midagi kuulnud, kuid tuli välja, et isegi Eestis on väga palju kohti, kus need paberid peidetud ning üle maailma on neid inimesi, kes reisides vähemalt ühe "aarde" üles otsivad, tohutult palju! Äge idee iseenesest!

Igal õhtul käisime rannas päikeseloojangut vaatamas! Super ilus. Kahel esimesel õhtul oli veidi pilvine, pühapäeva õhtul aga põhimõtteliselt täiesti selge taevas, üks pisike pilv oli ainult taevas...

Esmaspäeva hommikul 10st hakkasime siis tagas sõitma- 4,5h sõitu ning jälle Jacksonville `s.

Eile oli mul inglise keele test, mis oli mega lihtne- hakkan juuli kuust inglise keele kursustel käima...

Vahepealsed sündmused

Ma tean, et ma pole niiiiiii pikka aega kirjutanud, aga koguaeg suht hullumaja olnud ja pole siis tahtmis olnud pikemalt maha istuda ja klõbistada...

Ega midagi väga erilist toimunud polegi, kõik suht igapäeva elu, kui välja arvata suured ümberkorraldused majas, kuna ehitatakse juurde 3 uut tuba. Seega on majas koguaeg nii vali, et mine hulluks, pea valutab ja minu lõunauinak koguaeg rikutud, kuna lärm ja töömehed jooksevad edasi-tagasi. Vähe sellest, 1,5 nädalat tagasi, kui vana veranda maha lammutati, sadas ükspäev paduvihma ning kellegi vea tõttu uputas terve maja- mõnes kohas oli vähemalt 1cm vett, laest jooksis vesi alla nagu oleks dušši all. Suhtpaanika oli hetkeks, kuid töömehed tulid kiirelt kohale (ega see muidugi vett ei peatanud) ning hakkaid uut verandat ehitama. See sai suures vihmahirmus 2 päevaga valmis. Peale suurt vihma olid majas allkorrusel igas toas suured puhurid, mis pidid siis seinu ja vaipa kuivatama ning niiskuse eemaldaja jne...need ei olnud muidugi vaiksed asjandused. Praeguseks on maja kuiv, kuid nüd lõhuti elutoas uks maha ning aken kaeti kinni, selle asemele jääb sein. Minu toas sein võeti ka maha, sinna tulevad hiljem uksed, mis viivad Carsoni ja minu uude tuppa. Praegu seal ainult mingi kile ees, mille sisse elektrikud ka täna suure augu lõikasid, sest neil oli vaja mingeid juhtmeid panna. Maja on nii tolmune, et jube...seega täielik segadus- ei suuda oodata, millal see ehitus läbi saab...

Vahepeal oli mul veel rattaõnnetus- läksin sõpradega ratastega sõitma ning üks sõber ei näinud mind ilmselt ja sõitis mulle otsa. Mina kukkusin tema ratta peale alguses ja siis asfaldile- nägu oli kriimus (õnneks päikeseprillid kaitsesid näo ära), õlg ja küünarnukk katki, põlvest jooksis verd, puus ja varvas sinised (varvas käi kodarate vahele)- seega sain oma esimese rattaõnnetuse ka omal nahal ära kogeda. Siin pidi seda koguaeg juhtuma, kuna lihtsalt rattureid nii palju ja siis ikka juhtub...aga olen nüüdseks elus ja terve, vaja ainult uut päevitust, sest nahk tuli ju kõik maha nendest kohtadest ja olen nagu marutaudi nakatunud- osad kohad lumivalged :)

Muidugi nädalavahetustel ikka väljas- rannas klubides/pubides ja üks kord käisin kesklinnas ka...veidi teistsugune õhkkond seal, mulle meeldib rannas rohkem...eelmine neljapäev oli ühe restoran/pubi/klubi nimega Urban Flats avamispidu, mis oli väga tore- pakuti sööke, jooke ja rahvast oli palju

Beebidega ikka basseini ääres ka aeg-ajalt. Ilmad on nii kuumad, et muudmoodi ei saagi ,kui peab vees istuma või siis toas ja konditsioneer põhjas...

Hetkel olen Lõuna-Floridas Anna Maria saarel pere ja nende sõpradega koos puhkamas. Jõudsin siia paar tundi tagasi alles, seega ei oska veel väga midagi kirjeldad ja pilte ka pole, kuid pid olema super ilus koht. Maja on hiigelsuur ja ilus, ookean 200m kaugusel umbes...loodetavasti saab natukene lebotada, esmaspäeval sõidame tagasi Jacksonville`i. Siin pikk nädalavahetus nagunii, esmaspäev püha- Memorial Day ehk Veteranide päev, kus mälestatakse või mõeldakse USA sõjaväes olnud inimeste peale.

Teisipäeva õhtul läksin siis Cecile`ile järgi, sest ta jäi ööseks siia ning hommikul pool 5 pidin ta lennujaama viima. Ilm oli õhtul nii jube, meeletult sadas ja ma ei näinud üldse sõita- polnud kindel, kas olen tee peal või kraavis juba, õnneks läks kõik hästi. Läksime veel õhtul 10 ajal poodi, et ta saaks endale midagi lennukisse kaasa osta ning õhtuks ostsime suure jäätise...Cecile maksis kassas enne mind, ma leidsin veel soodukaga Australian Gold`i päevituskreemid, 2 ühe hinnaga, 80eek (Eeestis üks 320.-)...kassas tahtsin Eesti kaardiga maksta, proovisin kolm korda, aga ei toiminud ning äkki vaatan, et mustanahaline alla 30 naisterahvas juba maksis mu eest- ma pole tähelegi pannud, et ta ütles kassiirile, et too mu arve tema arvele liidaks. Ma olin muidugi hämmingus ja näost punane ning hakkasin seletama, et mul on raha, et asi pole üldse selles. Üritasin talle sularaha anda (arve oli siis umbes 160.-), kuid ta vastas, et tal oli hea päev ning et olgu mul ka ja astus poest välja. Ma seisin seal nagu soolasammas ning ei saanud aru mis toimub- elusees ei oskaks arvata, et keegi toidupoes (ja veel naisterahvas!) mu arve maksab! Äge!

Laupäeva öösel, peale pidu olime sõpradega ranna ääres olevate pubide ees (pidu oli juba läbi) ning otsustasime, et teeme inimestele trust fall`e (ei oskagi nagu tõlkida, kuid otsetõlkes "usaldusega kukkumine)...mõte siis selles, et nii kui keegi vastu jalutab, siis kukud talle peale ning hüüad "trust fall" ning see inimene peab (soovitav oleks) sind kinni püüdma...vastasel juhul lendad muidugi vastu maad ning heal juhul ei vigasta end! Aga sellega sai ikka nii meeletult palju nalja, et vahepeal ei saanud hingatagi enam! Õnneks keegi päris maha ei kukkunud, kuigi üks tüdruk lendas pikali koos teise plikaga, kellele ta seda tegi, kuid midagi ei juhtunud :) Inimesed suhtusid sellesse kõik väga positiivselt (välja arvatud üks sooda) ning ligi 1,5h järjest tegime nii...kuna seisime kõik parklast väljuvate autode läheduses ning autodel oli seal STOP märk ning kõik peatusid, siis arvasime, et võiks neile ka trust fall`e teha- muidugi ainult neile, kellel akenka lahti oli, et päris auto kapoti peale ei hakka ju kukkuma...sellega sai ka nii palju nalja, kõigil oli lõbus. Viimasena tegin trust fall`i politseidele, kes autoga mööda sõitsid ning samuti korraks peatusid...nad vaatasid mind hämminguga ning ma hüüdsin: "misasja, te ei püüdnudki mind kinni ju!". Kuid seepeale nad vastasid, et teinekord kindlasti püüavad! Tõsiselt kahju on, et ma seda kõike ei filminud, sest see oli lihtsalt elukoomiline vaatepilt- kuid ma luban, et kordame seda varsti ning siis ma filmin kõike!!!

Eile oli kesklinnas üritus nimega World of Nations- ehk erinevate riikide kultuurid olid seal esindatud, sai osta suveniire ning iga riigi esindajad tutvustasid oma kultuuri ning muidugi olid seal paljud erinevad toidud, mis olid niiii head!!! Jookidest proovisin Puerto Rico pinacolada`t maasikatega- esiteks oli see mega hea, sest see oli tehtud purustatud jääga (sellise ülikuuma ilmaga ideaalne) ning teiseks muidugi oli maitse super!

Täna hakkas ehitus ka pihta- nagu sõda oleks üle käinud. Meeletu lärm ja veranda moodi asjast pole midagi järgi! Loodetavasti edaspidi sellist lärmi enam ei tule, sest võimatu lastel (ja ka mul muidugi:D) magada...

Siin on ilmad ikka mega ilusad olnud nüüd, iga päev temperatuur 34C ringis, rannas on jube mõnus olla, pole üldse palav, aga kui mujal olla, siis pole üldse õhku ning selline tunne, et minesta ära. Täna käisin siis lastega basseini ääres- ma ei tea, miks keegi meist selle peale pole varem tulnud, et mul ju vanaema võtmed ning saan ise tema juurde sinna basseini äärde minna ning muidugi rand ka kohe seal, et kui basseinist tüdinud, siis ookeani vette...aga see selleks, jube mõnus oli seal, nii palju lihtsam mul beebidega minna, kuna on, kuhu asjad jätta. Mark ja Dabni ostsid nädalavahetusel nendele muidugi kõik ujumisrõngad ja mütsid j ujumisriided, mähkmed, milelga ujuda saab, päikesevarju, mänguasjad rannas olemiseks jne..ühesõnaga nüüd mul ideaalne töö- iga päev rannas, nii palju kui isu täis saab :D Vahepeal korra käisin ära ning võtsin Carsoni lasteaiast peale ning siis läksime tagasi. Ta muidugi ei tahtnud pärast enam ära tulla, sest talle nii meeldis. Ta on super hea ujuja, mul polnud aimugi, teeb hüppeid ja värke, ujub vee all ning teeb oma trikke- arvas, et õpetab mulle ka, kuid ma täna loobusin sellest! Jõudsime koju alles pool 5 ning siis oligi mul päev läbi- nii mu päevad siin mööduvad- super luks :)

Reedel käisin väljas jälle, aga suht sama koguaeg, seega teist päeva järjest küll ei viitsinud minna! Laupäeva päeval käisin sõpradega tennist mängimas- lahe oli, ainult et sellise kuumusega on päris raske ringi joosta, kuid mulle meeldis ja loodetavasti varsti jälle- tasuta sport ikkagi! Õhtul läksin sõprade juurde mereande sööma, mis nad ise kodus tegid- sõin esimest korda austreid (üks nädalavahetus varem sõin praetusaustreid, aga see teine asi veidi) ja veel sõin krabijalgu, mis olid hiiglasuured, umbes 15cm pikad! Ma olen siin täielikuks mereandide fänniks hakanud- ainult sellist toitu söökski! Muidugi Mehhiko köök on teine lemmik, kuid mitte vürtsine osa, lasen alati vürtsid välja jätta :)

Pühapäeval oli siis kaksikute suur 1. sünnipäevapidu! Päris palju rahvast oli, Cecile tuli ka oma 2-aastasega. Aga see oli suht äparduste päev neil- kõigepealt Dabni hommikul helistas mulle, et kas ma saan talle kusagile poe parklasse järgi minna, sest ta laadis kaupa pagasnikusse ja siis sulges selle, kuid jättis võtmed sisse ja auto lukustas end automaatselt- see oli 1h enne külaliste saabumist! Läksin siis kiirelt sinna ja aitasin teda, sest Mark oli teises poes kusagil asju ajamas ja tema ei saanud minna. Peale selle hakkas poole sünna pealt sadama ja kõik pidime tuppa kolima, kuigi üritus oli mõeldud õues pidamiseks, sest oli tellitud mingi firma, kes siin hot dog`e küpsetas jne...peale selle juhtus avarii autoga, mis meile siia korvikesi (koogid) toimetas, nii et 40 tellitud korvikesest oli nn ilus 24tk ning ülejäänud visati minema- seega olid Mark ja Dabni veendunud, et päev oli neetud :D Reed ja Owen said muidugi meeletult palju kingitusi jälle- kodust näiteks said nad uued beebitugitoolid, mis on mega nunnud, nad kogaueg istuvad seal tähtsa näoga! Ja veel vaguni, millega ma saan neid mööda tänavaid jalutada või siis randa minna, mida ma täna ka tegin- sellega palju lihtsam, kui vankrit lükata liiva sees, mida ma muidugi üksi ei suutnudki teha...seega mu elu natukene lihtsam nüüd (mitte et ma kurdaks, et siin midagi rasket oleks-haha!)...

Lähipäevil hakkab uue osa ehitus ka pihta- ehk siis hakkab olema siin suht hullumaja ma usun, must ja tolmune ja lärm ümberringi, aga elan üle!

Just natuke aega tagasi rääkisin õhtusöögi lauas Marki ja Dabniga, ning suure tõenäosusega tulen suvel Eestisse! Juhhuu :D Ega ma tegelikult pean tulema, est mul vaja palju asju ajada, aga ma ju varakult annn teada, kui piletid olemas ja tulek kindel, siis saavad kõik hakata tellimusi esitama :)