Reedel käisin väljas jälle, aga suht sama koguaeg, seega teist päeva järjest küll ei viitsinud minna! Laupäeva päeval käisin sõpradega tennist mängimas- lahe oli, ainult et sellise kuumusega on päris raske ringi joosta, kuid mulle meeldis ja loodetavasti varsti jälle- tasuta sport ikkagi! Õhtul läksin sõprade juurde mereande sööma, mis nad ise kodus tegid- sõin esimest korda austreid (üks nädalavahetus varem sõin praetusaustreid, aga see teine asi veidi) ja veel sõin krabijalgu, mis olid hiiglasuured, umbes 15cm pikad! Ma olen siin täielikuks mereandide fänniks hakanud- ainult sellist toitu söökski! Muidugi Mehhiko köök on teine lemmik, kuid mitte vürtsine osa, lasen alati vürtsid välja jätta :)

Pühapäeval oli siis kaksikute suur 1. sünnipäevapidu! Päris palju rahvast oli, Cecile tuli ka oma 2-aastasega. Aga see oli suht äparduste päev neil- kõigepealt Dabni hommikul helistas mulle, et kas ma saan talle kusagile poe parklasse järgi minna, sest ta laadis kaupa pagasnikusse ja siis sulges selle, kuid jättis võtmed sisse ja auto lukustas end automaatselt- see oli 1h enne külaliste saabumist! Läksin siis kiirelt sinna ja aitasin teda, sest Mark oli teises poes kusagil asju ajamas ja tema ei saanud minna. Peale selle hakkas poole sünna pealt sadama ja kõik pidime tuppa kolima, kuigi üritus oli mõeldud õues pidamiseks, sest oli tellitud mingi firma, kes siin hot dog`e küpsetas jne...peale selle juhtus avarii autoga, mis meile siia korvikesi (koogid) toimetas, nii et 40 tellitud korvikesest oli nn ilus 24tk ning ülejäänud visati minema- seega olid Mark ja Dabni veendunud, et päev oli neetud :D Reed ja Owen said muidugi meeletult palju kingitusi jälle- kodust näiteks said nad uued beebitugitoolid, mis on mega nunnud, nad kogaueg istuvad seal tähtsa näoga! Ja veel vaguni, millega ma saan neid mööda tänavaid jalutada või siis randa minna, mida ma täna ka tegin- sellega palju lihtsam, kui vankrit lükata liiva sees, mida ma muidugi üksi ei suutnudki teha...seega mu elu natukene lihtsam nüüd (mitte et ma kurdaks, et siin midagi rasket oleks-haha!)...

Lähipäevil hakkab uue osa ehitus ka pihta- ehk siis hakkab olema siin suht hullumaja ma usun, must ja tolmune ja lärm ümberringi, aga elan üle!

Just natuke aega tagasi rääkisin õhtusöögi lauas Marki ja Dabniga, ning suure tõenäosusega tulen suvel Eestisse! Juhhuu :D Ega ma tegelikult pean tulema, est mul vaja palju asju ajada, aga ma ju varakult annn teada, kui piletid olemas ja tulek kindel, siis saavad kõik hakata tellimusi esitama :)

Igapäevaelu

Pole ammu kirjutanud- ja seda sellepärast, et midagi ulmeliselt põnevat ei ole lihtsalt juhtunud! Eelmine nädal möödus järjekordselt nii kiiresti, et pole arugi saanud!

Esmaspäeval käisid Mark ja Dabni arsti juures ning said teada, et sünnib poiss! Nüüd nad mõtlevad siin, mis nimeks panna :)

Kolmapäeval käisin Marki ja beebidega Carsoni pesapalli mängu vaatamas- ega ma sellest midagi aru ei saanud ning üritasin oma aega veeta beebidega tegeledes :D

Eile käisin Cecile`i ja beebidega rannas- nii mõnus oli! Ilmad on siin mega kuumad juba, iga päev 30C ringis ja vesi oli ka tegelikult juba piisavalt soe, et ujuda, aga mul lihtsalt polnud selleks võimalust, sest ega kaksikuid selga ei saa võtta ju...aga naja sai ja väga lõbus oli- peale selle sai veel kenasti päevitada ka, ideaalne! Ainult et meil oli miljon asja ning vanker ei tahtnud liiva sees edasi liikuda (nagu arvata võiski) nin siis pidime Cecile`iga kahekesi selle üles tõstma, saml ajal mõlemal vähemalt 4 kotti, Cecile`il veel 4kuune beebi kõhu peal rippumas, 2-aastane käevangus ja mul ka mega palju asju, beebid vankris ja ise sumpan liiva sees! See oli nii koomiline vaatepilt, kahju, et keegi seda ei filminud!

Täna lähen jälle randa- Cecile ei saa tulla, aga helistasin Columbia tüdrukule Paola`le ja tema lubas ka tulla. Nii et jällegi tuleb (loodetavasti) tore päev, aeg lendab kiirelt ning samal ajal saab kuuma ilma nautida! Elu on ilus, eksole!

Viimane päev Steamboat`is

Kõigepealt täna hommikul läksime kusagile restorani hommikust sööma- sõin mingit ameerikapärast vahvlit siirupi, vahukoore ja banaaniga ning kuuma kakaod- täiega hea oli :)

Siis tagasi majja ning keskpäeval tuli meile mingi buss järgi, mis viis 30km kaugusele, kust rentisime siis lumesaanid ning läskime nendega sõitma. Meil oli muidugi giid ka kaasas, sest üksi ei lasta, kuna seal sadu tuhandeid hektareid metsa ning hetkega oled eksinud! Mina sõitsin siis üksi, teised sõitsid lastega koos. Elulahe kogemus oli! Alguses ei julgenud üldse kiiresti sõita, sest see masin ei pööra üldse, peab ise keharaskusega ka juurde aitama, siis kergem pöörata, kuid mõne aja pärast juba tuli julgust juurde ja siis juba täielik adrenaliini laks :)

Mingi 15min anti aega ühe suure platsi peal sõita- sain korraks isegi 80km/h sõita- äge! Ja siis sõitsime edasi kusagile mäe nõlvale, kust oli super luks vaade mägedele- meil vedas veel eriti ilmaga, sest päike säras taevas ja vaade mägedest oli üliselge!

Vahepeal oli täielik offroad - kusagil metsa vahel, lumesaan oli täiesti kaldu ning üks mees lapsega, kes ka veel meiega samal ajal sõitis, oli äkki kadunud- giid läks siis teda otsima ja tuli välja, et tal läkski masin ümber, sest ta ei kallutanud oma keharaskusega piisavalt vastassuunda!

Pidime küll koguaeg giidi järel sõitma kuid rikkusime reegleid ja sõitsime niisama teelt kõrvale vahepeal, sest nii oli põnevam ja paksu lume sees oli totallselt äge sõita!

Kahju ainult, et see sõit liiga kiirelt otsa sai- rentisime lumesaanid siis ainult kaheks tunniks, kuid võin küll jugelt öelda, et see 1500eek oli täielikult seda väärt!

Suusatamisega vsjoo...

Kõigepealt teisipäeva hommikul kogu keha valutas ikka meeletult- öösel ei saanud absoluutselt magada, sest ei saanud ei pöörata ega keerata, totaalne piin! Õnneks jätsime teisipeäevase päeva mäel vahele ning puhkasime, sest kõigil oli ju sama jama- lihased valutasid liiga palju, et oleks soovi suusatama minna! Ega siis teisipäeval midagi ei teinudki- niisama puhkepäev, õhtul ma hoidsin beebisid, teised läksid kinni mingit lastefilmi vaatama, ma samal ajal tegin õhtusöögi...

Eile käisime siis jälle mäel ja oli edukas päev- esiteks sadas 2 ööpäevaga juurde 48cm lund ning seega oli mõnusalt palju värsket lund ning ei olnud sula enam! Ja teiseks pole kordagi kukkunud- tegelikult võib nüüd juba kokkuvõtteks öelda, et kukkusingi ainult esimesel päeval, ülejäänud kolm päeva polegi pikali lennanud! Eile käisin tipus vist seitse korda- saingi kõige rohkem suusatada siin selle aja jooskul, sest teised olid lastega all või siis läksid poole mäe peale ja tulid sealt alla- seega mul oli palju rohkem võimlust praktiseerida :) Täna oli muidugi super ilm- päike säras taevas terve päeva, oli mõnusalt külm, tipus mingi -5C, all 0C ringis...

Teised läksid lastega (beebid ka) nüüd kusagile mini veeparki või mingisse mullivanni ujuma, ei saanudki täpselt aru..ma olin nii väsinud, magasin siin natuke...Õnneks on nüüd lihased terved ja saab normaalselt end liigutada- 4päeva meeletut trenni on loodetavasti kasuks ka tulnud!

Homme peaks äge päev tulema- hommikul läheme kõigepealt siia kesklinna hommikust sööma ja siis kell 12 võtab mingi buss meid peale ja lähme siit veidi eemale snow mobile`iga sõitma- ei teagi, mis see Eesti keeles täpselt on, mingi buraan vms...See peaks üliäge olema- loodan vähemalt. Saame siis 2h sõita ning selle eest tuleb välja käia umbes 1500eek. Aga no kui esimest korda elus proovida, siis pole see summa ka nii hull!

Teine päev mäel...

Ma olen tegelikult nii väsinud, et ei viitsi väga midagi siia kirjutada (ja kell alles pool 8)! Öösel eriti hästi magada ei saanud, sest kõik kohad valutasid- õnneks ma pole ainus, kõigil sama jama. Mul eilsest kukkumisest tagumiku peal ikka nii suur sinikas, et selle kadumine võtab vist küll mitu kuud aega!

Hommikul siis jälle mäele, seekord Carson ja Alyssa ka meiega...aga no nendega oli hull mässamine ja ma lõpuks otustasin üksi minna, ega seal ära eksda ikka ei saa, kui märke jälgida. Läksin siis 3 erineva suusaliftiga üles ja olingi peaaegu et mäe tipus- seal oli meeletu tuul ja päris jahe. Täna oli lumi jäine, sest eile pärastlõunal oli sula ja öösel külmetas, seega olid rajad palju kiiremad.

Pärastlõunal läksin Kim`iga koos tippu ja isad jäid oma lastega alla suusatama. Siis otsustasin kahest "sinisest" rajast ka alla tulla ning täna tuli juba palju paremini välja! Kuigi paar korda oli oht, et kukun pkali, siis jäin siiski püsti ning lõppkokkuvõttes 5h suusatamist ja mitte ühtegi kukkumist! Võin enda üle päris uhke olla :P

Pole kindel, kas homme saame mäele minna, sest nüüd jõudis siia mingi torm ning kui liiga tuuline on, siis on mägi suletud- aga eks see selgub sisi juba homme...

Esimene päev mäel...

Totaalselt läbi omadega! Kuid päev oli megalahe, sündmusterohke ja põnev!

Kõigepealt hommikul 4ajal kuulsin juba, et beebid olid üleval- hullumeelne! Jäin mõne aja pärast siiski uuesti magama ning 7st oli siis äratus. Hommikusöök ja mäele! Saatsime Carson`i ja Alyssa (5-aastane plika, teise pere laps, kes meiega siin on) suusakooli ning siis tõstukitega mäele! Mega vaade ikka, kui tüstukiga üles sõidad ja näed kõike, mis all toimub!

Muidugi kui me poole mäe peal maha tulime, siis mul enam nii naljakas polnud- suht paanikas olin, sest nende 4kg suusasaabastega (üks kaalub 4kg ringis!), mis mind maa küljes kinni hoidsid, ning megaraskete suuskatega oli suht raske ja ma ju kartsin end seal vigaseks suusatada! Ma ei osanud ei pidurdada ega pöörata ega mitte kui midagi! Esimesel minutil kukkusin kohe ja teisel minutil sõitsin kellelegi sisse, õnneks mitte midagi hullu! Kuid 5ndal minutil sain juba süsteemile pihta, kuidas pidurdada, pöörata-keeata jne! Super lahe! Muidugi alguses olime kõige kergema raja peal, mis on siis "roheline" rada...paar tundi suusatamist ja siis läksime täiesti üles mäkke nende suusaliftidega ning sõime seal lõunat!

Kuna mul tuli suusatamine juba päris hästi välja ja kõik olid nii imestunud ja elasid mulle kaasa, siis nad arvasid, et ma saan "sinise" rajaga (mis on järgmine raskusaste, palju järsem!) ka hakkama- ja no ega ma ei saa siis endast halba muljet jätta, olin nõus, et proovin ära! Kui siis sinise raja juurde jõudsime hakkasid mul jalad värisema, mu jaoks tundus see täielik järsak ja võimatu on pidama saada! Kartsin ikka meeletult, aga tahtsin ikkagi proovida. Mark muidugi ütles, et ta teeb kohe video ka sellest, kuidas ma esimest korda "sinisest" rajast alla lasen! Hoidsin hinge kinni ja läksin ning juba esimene sekund kahetsesin! Ma ei osanud hoogu maha võtta ja nad unustasid mainida, et kui nii järsk mägi, siis pean pöörama ja osaliselt ülesmäkke sõitma, et hoog peatada ning siis teise äärde jõudes jälle pöörama ja natuke ülesmäkke sõitma! Hoog oli nii meeletu, et ma ei oska seda kirjeldadagi- ilmselt mingi 40km/h, kindlasti kiirem, kui ma elusees jalgrattaga sõitnud olen! Ja no poole mäe peal lõpuks kaotasin tasakaalu, lendasin ülepea kuidagi, üks suusk lendas jalast! Õnneks ma ei veerenud väga mäest alla, vaid jäin sinnasamasse pikali...üks lähedalolev noormees tõi suusa ka mu juurde, mille ära kaotasin ning siis juba jõudsid Mark ja Doug ka mu juurde ning aitasid mul suusa tagasi jalga panna- poole mäe peal pole see sugugi kerge, eriti kui mägi suht järsk on! Aga no kuigi ma suht kartsin, siis olin ju poolemäe peal ja tuli edasi suusatada, õnneks sisi enam ei kukkunud! Pärastpoole proovisin veel korra ühte "sinist" rada ning siis jäin püsti kogu laskumise vältel- ägee! Aga minu suurepärast esimest "sinist" laskumist (kukkumist) saab näha sellel aadressil: http://www.youtube.com/watch?v=DXCrH35Ldl0&feature=player_embedded

Pärastlõunal tuli päike ka välja, kuid siis läks juba natuke liiga palavaks ning ega mäel olles vahet pole, kas päikest on või ei, lume peegeldus mõjub täiega, ning kõigil on näod kas punaseks või pruuniks päevitunud!

Õhtul hoidsin lapsi- nii beebisid kui Carson`it ja Alyssa`t ning lasin teistel õhtust sööma minna, kuna Kim`il (Alyssa ema) on täna sünnipäev ning Dabni on ka ju terve päeva toas istunud kaksikutega.

Aga jah- sellest ühest suuremast kukkumisest "sinisel" mäel on mul tagumiku peal hiigelsuur sinukas ja istuda on suht valus ning jalad on ka paistes nendest rasketest jalanõudest- aga ega ma pole ainus, kõigil nii, võtsime paar valuvaigistit, sest esimesel päeval ikka nii! Lihased on kõll täiega haiged ja see on mega treening nii jalgadele kui ka kätele! Ei suuda isegi telefoni käes hoida, liiga raske :)

Eks näis, kuidas homne päev läheb, sest homme lapsed ka meiega mäele (täna olid nad ju terve päeva suusakoolis ning polnud sellega muret). Olen nii väsinud, et ilmselt 9st magan juba!

Steamboat, Colorado

Tänane päev on väga kiirelt mööda lennanud (nagu ka enamus ülejäänud päevad siin USA-s,aeg lendab!)...Hommikul hakkasime siis Denver`ist Steamboat`i poole sõitma, see oli umbes 3,5h. Peale esimest 30min sõitu, kui jõudsime linnast välja, oli päike äkki kadunud ning täiesti selge taevas oli hetkega pilvine. Hakkas mägine maa. Peale järgmist 2h hakkas äkki ei kusagilt selline lumesadu, et võimatu oli sõita ja mitte kui midagi ei näinud välja- kõige veidram on see, et lumesadu hakkas nii äkki- täpselt nagu noaga lõigatud, ühel pool meeletu lumesadu, teisel pool ei miskit!

Viimased 30km sõitsime 40km/h, kuid sihtkohta jõudes läks ilm juba veidi paremaks, s.t. et ei olnud enam nii hull lumesadu. Maja, kus oleme, on väga äge vanaaegses stiilis puidust mööbliga! Elame siis umbes 1000m üle merepinna ja mägede kõrgus siin kuurortis on kuni 3500m. Mul muidugi oma tuba ja jällegi kahe voodiga- pean kujuteldava mängulooma teise voodisse magama panema jälle!

Käisime vaatasime mäe ka üle ning rentisime suusavarustuse nädalaks ajaks- meeletult kallis oli see ikka! Ma täpslt ei tea, kui palju üks varustus on 5päevaks, kuid 2täiskasvanut +1laps (Carson) maksis kokku 4900eek!!! Ja mäepiletid saime soodushinnaga, kuna on viimane nädal suusatamist sel hooajal- maksin ainult 1200eek 4päeva eest+ saa veel lisaks reedese pool päeva tasuta! Kogu ülejäänud hooaeg on aga 1päev 1200eek! Just nimelt- haigee! Ütlesin perele, et siis ma poleks nendega kaasa tulnudki, sest nii palju ma ka ei raatsiks maksta (kuigi jah, see on ka ainus, mille eest ma siin maksma pean)...
Lapsed peavad end endiselt hästi üleval, kuid käed on suht surnud, sest koguaeg peab eid ju süles hoidma, ei saa külma lumehange neid roomama lasta!

Aa ja õhtust sõime kusagil restos, kus mõtlesinhuvipärast tellida mingi roa, kus hapukapsas- tahtsin teada, kui hästi nad seda siin siis teha oskavad- jäkkk, täiesti rõve oli see! Jätsin terve toidu järgi, täielik raha raiskamine..oleks pidanud eeldama, et nad võiks hapukapsa tegemise ikka eurooplaste teha jätta! Teinekord olen targem :)

Sündmused nüüd juba Denverist, Coloradost

Hakkan varasemastest sündmustest pihta- esiteks on nüüd nii kuum Jacksonville`s, et iga päev vilus 27C vähemalt, päikese käes muidugi palju, palju kuumem! Nii mõnna!

Nii... mul muidugi vaja väljas päevitada, kui päike taevas särab- ma ei suuda siis küll majas istuda- käin beebidega iga päev jalutamas vähemalt 1h ning peale seda, kui nad magama panen, saan veel tunnike päevitada tagaaias. Teisipäeval siis vedasin oma teki ja vanilina õue, iPhone ka kaasa, et saaks muusikat kuulata ja tööpäev missugune! Äkki kuulen üle muusika mingit sisinat kõrva ääres (päevitasin kõhuli parajasti)... teen siis silmad lahti ja sellest hetkest peale ma enam ei mõelnud- nimelt oli mul kõrva äärest mööda roomamas poolemeetrine hiigelsuur must madu!!! Mina, kes ma kardan usse rohkem, kui midagi muud, pidin oma kõrva ääres suurt madu nägema! Sain täieliku šoki! Hüppasin püsti, ise poolalasti, aga ega see ei huvitanud mind sel hetkel- olen suht kindel, et jooksin tuppa kiiremini kui Marion Jones (USA sprinter), peaagu läbi ukse kusjuures! Ma olin nii pabinas, et kui ma tavaliselt hakkan kriiskama ja karjuma, siis sel hetkel mul ei tulnud ka kõige pisemat piiksatust suust välja- nii palju kartsin! Õudneee! Lihtsalt jube- jätsin oma teki õue ja saatsin hiljem Carson`i järgi sellele, sest ta arvas, et ta usse ei karda ja ta tahab õues mängida! Ma sel päeval oma jalga enam hoovi ei tõstnud, terve päeva käisid külmavärinad üle selja...

Aga jah, ellu jäin ja praeguse seisuga olen juba Denver`is, Colorado`s. Siin on ikka jube külm, tunnen juba, et oleksin nagu Eestis! Hetkel oleme Denveris, ööbime kesklinnas Marriott`i hotellis, mis on väga ilus hotell, mul siis muidugi oma tuba 2 suure voodiga, ei tea, kas pean oma olematu mänguloom teise voodisse panema :D Homme sõidame siis Steamboat`i, mägedesse, mis asub siit 4h autosõidu kaugusel!

Beebidega reisimine polegi nii raske, sest nad pidasid end ikka super hästi üleval- ei mingit virisemist ega nutmist! Ma olin küll veits väsinud ja üritasin lennukis magada, kordamööda hoidsime lapsi ning vahepeal magasin nii, et beebi süles, pole hullu midagi!

Nüüd pere läks koos teise perega, kes veel meiega siin on, välja sööma- ma jäin beebidega hotelli- õigemini nemad magavad ja kuna ma õhtusöögile ei läinud, siis Mark ütles, et telliksin endale hotelli restoranist süüa üles tuppa- sedama tegingi, aga ega mul väga aimu polnud, mis tellin, kuid söök on mega hea! Sain aru ainult, et tellin shokolaadi kooki ja ananassi mahla, kuid pearoog oli veits selgusetu- nimelt on see "triibuline ahven"- nii oli selle roa nimi tõlkes- ega ma alguses ei teadnud mis see on, kui toit üles toodi, siis juba nägin (ahven, suur ahjus tehtud piruka moodi asi, mis on ülimaitsev ning juurviljad, riis) ja nüüd huvi pärast tõlkisin ära ka! Ainult pool suutsin ära süüa muidugi ja magustoitu ei ole veel proovinudki, sest kõht liiga täis :) Vaade toa aknast on täpselt kesklinna jalutustänavale, mis pimedas eriti ilus on! Üldiselt selle linna kohta väga kiidusõnu pole, tundub suht selline ajast mahajäänud, veidi vaesem ja nagu Mark ka ütles, siis suure kuritegevusega linn....Kuid olen kindel, et mägedest saab üliäge olema :)

Ahjaa- isa ütles, et järgmine puhkus (peale Mai kuus olevat Orlando ja Santa Maria Island`i reisi) tuleb tagaaeda või siis kui hästi läheb, 15km eemale ookeani äärde (saime kõvasti naerda selle jutu peale), sest 4 lapsega reisimine läheb juba liiga keeruliseks- nad arvasid, et siis on neil veel kedagi appi vaja ning see lõbu läheks juba liialt kalliks maksma! Seega pean siin iga puhkust praegu nautima, sest varsti läheb olukord päris keeruliseks :)