Nii... mul muidugi vaja väljas päevitada, kui päike taevas särab- ma ei suuda siis küll majas istuda- käin beebidega iga päev jalutamas vähemalt 1h ning peale seda, kui nad magama panen, saan veel tunnike päevitada tagaaias. Teisipäeval siis vedasin oma teki ja vanilina õue, iPhone ka kaasa, et saaks muusikat kuulata ja tööpäev missugune! Äkki kuulen üle muusika mingit sisinat kõrva ääres (päevitasin kõhuli parajasti)... teen siis silmad lahti ja sellest hetkest peale ma enam ei mõelnud- nimelt oli mul kõrva äärest mööda roomamas poolemeetrine hiigelsuur must madu!!! Mina, kes ma kardan usse rohkem, kui midagi muud, pidin oma kõrva ääres suurt madu nägema! Sain täieliku šoki! Hüppasin püsti, ise poolalasti, aga ega see ei huvitanud mind sel hetkel- olen suht kindel, et jooksin tuppa kiiremini kui Marion Jones (USA sprinter), peaagu läbi ukse kusjuures! Ma olin nii pabinas, et kui ma tavaliselt hakkan kriiskama ja karjuma, siis sel hetkel mul ei tulnud ka kõige pisemat piiksatust suust välja- nii palju kartsin! Õudneee! Lihtsalt jube- jätsin oma teki õue ja saatsin hiljem Carson`i järgi sellele, sest ta arvas, et ta usse ei karda ja ta tahab õues mängida! Ma sel päeval oma jalga enam hoovi ei tõstnud, terve päeva käisid külmavärinad üle selja...
Aga jah, ellu jäin ja praeguse seisuga olen juba Denver`is, Colorado`s. Siin on ikka jube külm, tunnen juba, et oleksin nagu Eestis! Hetkel oleme Denveris, ööbime kesklinnas Marriott`i hotellis, mis on väga ilus hotell, mul siis muidugi oma tuba 2 suure voodiga, ei tea, kas pean oma olematu mänguloom teise voodisse panema :D Homme sõidame siis Steamboat`i, mägedesse, mis asub siit 4h autosõidu kaugusel!
Beebidega reisimine polegi nii raske, sest nad pidasid end ikka super hästi üleval- ei mingit virisemist ega nutmist! Ma olin küll veits väsinud ja üritasin lennukis magada, kordamööda hoidsime lapsi ning vahepeal magasin nii, et beebi süles, pole hullu midagi!
Nüüd pere läks koos teise perega, kes veel meiega siin on, välja sööma- ma jäin beebidega hotelli- õigemini nemad magavad ja kuna ma õhtusöögile ei läinud, siis Mark ütles, et telliksin endale hotelli restoranist süüa üles tuppa- sedama tegingi, aga ega mul väga aimu polnud, mis tellin, kuid söök on mega hea! Sain aru ainult, et tellin shokolaadi kooki ja ananassi mahla, kuid pearoog oli veits selgusetu- nimelt on see "triibuline ahven"- nii oli selle roa nimi tõlkes- ega ma alguses ei teadnud mis see on, kui toit üles toodi, siis juba nägin (ahven, suur ahjus tehtud piruka moodi asi, mis on ülimaitsev ning juurviljad, riis) ja nüüd huvi pärast tõlkisin ära ka! Ainult pool suutsin ära süüa muidugi ja magustoitu ei ole veel proovinudki, sest kõht liiga täis :) Vaade toa aknast on täpselt kesklinna jalutustänavale, mis pimedas eriti ilus on! Üldiselt selle linna kohta väga kiidusõnu pole, tundub suht selline ajast mahajäänud, veidi vaesem ja nagu Mark ka ütles, siis suure kuritegevusega linn....Kuid olen kindel, et mägedest saab üliäge olema :)
Ahjaa- isa ütles, et järgmine puhkus (peale Mai kuus olevat Orlando ja Santa Maria Island`i reisi) tuleb tagaaeda või siis kui hästi läheb, 15km eemale ookeani äärde (saime kõvasti naerda selle jutu peale), sest 4 lapsega reisimine läheb juba liiga keeruliseks- nad arvasid, et siis on neil veel kedagi appi vaja ning see lõbu läheks juba liialt kalliks maksma! Seega pean siin iga puhkust praegu nautima, sest varsti läheb olukord päris keeruliseks :)
No comments:
Post a Comment