Põhja-Carolina

Eile õhtul kell 11 hakkas siis rong Jacksonville`ist Põhja-Carolina`sse, Raleigh`isse sõitma. Ma ei tea miks ma teadsin, et meil on toad seal- igastahes ei olnud. Istusime üksteise taga, 2 istet kõrvuti. Muidugi ega väga hullu ka ei olnud, sest rongis olid nagu lennuki istmed, ainult suuremad ja laiemad ning jalgade alt tuli veel nn. tooli pikendus välja, seega sai end suht pikali panna, ainult et tool päris alla ei läinud ning sellises pool pikali/istukil asendis tuli magada. Võtsime oma padjad ja tekid (õhukesed) kaasa, et vähe mugavam oleks. Beebidel oli muidugi uudistamist palju ning nad ei olnud magama jäämisest kohe üldse enam huvitatud, sest kui kodust sõitma hakkasime, ajasime nad ju üles. Lõpuks 12 ajal olid nad nii unised ja kordamööda nutsid ainult. Peale pikka virinat jäid nad magama- pool ööd magas minu sules Owen ja hiljem Reed. Muidugi iga 30min järel oli jälle natuke nuttu, kuid see ei olnudki kõige hullem- magada oleks saanud küll, sest ei olnud üldsegi nii ebamugav, kuid MEELETULT külm oli, värisesin nagu haavaleht! Mis sest et mul olid suht soojad riided seljas, sokid jalas, tekk peal- ikkagi oli nii külm, et kui saigi sekundiks uni peale tulla, siis jrgmine sekund hakkasin jälle värisema. Koguaeg katsusin nina, sest tundus, et see hakkas peast ära külmuma!

Peale pikka ja külma 10 tunnist rongisõitu olime lõpuks Raleigh`ises, kust rentisime auto ja järgnes 2h sõitu Lexington`i, kus Marki vanemad elavad. Loodus on siin veidi ikka teistsugune, kui Floridas- mägisem maa, taimestik erinev, mul on punakas ning peaaegu kõik majad on ehitatud punastest tellistest. Palju on järvesid ning hetkeks tundsin, et olen hoopis Soomes, kus järved ümberringi. Sõites siia igal pool, keset nn. tühjust on mõningad majad, mis mõnikord hiigelsuured, suure aiaga, ilusasti muru niidetud (muide siin muru nagu Eestis- pehme ja mõnus, ei anna Florida muruga võrreldagi, seal nagu nõelte peal käiks!), enamikel on suur veranda, kus ripub lai pingi moodi kiik ning siis läheb teerada järve äärde, kus on väike sillake ning pisike paat. Päris ilus ja maaliline- meenutab mulle paljusid USA filme! Pilte pole loodusest teinud veel, sest olin nii unine, et üritasin autos natukenegi magada...

Kohale jõudes vahetasime kiirelt riided ja kohe edasi, sest majast 1h autosõidu kaugusel oli Marki suguvõsa kokkutuleku moodi asi- see oli kusagil pargis, kõik näod mulle muidugi võhivõõrad, isegi Dabi ütles, et ta pm. ei tea ühtegi inimest seal, seega ma polnud ainus. Sõime, mängisime veidi võrkpalli ning siis tagasi majja, sest lapsed olid väga väsinud...

Eraldi peatükki väärib muidugi see maja siin- USKUMATU! Ja mitte selle pärast uskumatu, et siin mingid miljonärid elaksid vms- ei, üldsegi mitte...nimelt on siin majas KÕIK niii meeletult korras ja iga pisimgi detail nii täpselt oma koha peal, et isegi piinlik on majja sisse astuda! Nad hoiatasid mind muidug juba varem, kuid oma silm on kuningas ning kindel on see, et minu üllatusmomenti nad ära ei suutnud rikkuda- ohhetasin ja ahhetasin...võin surmkindlalt väita, et ma ei ole elusees rohkm korras maja näinud- peaks Oprah`le kirjutama, et ta oma kaameramehed siia saadaks, sest see väärib rääkimist ning teistele näitamist...igastahes majas vist umbes 9 tuba- seega hiigelsuur ning ainult kaks inimest elab siin...minu arvates muidugi hullumeelsus! Igal toal on oma teema, mööbel midagi antiigi sarnast, kuid mitte päris vist. Tuba, kus mina magan, on nn. tüdrukute tuba ehk printsessi tuba. Iga pisimgi detail on läbi mõeldud ning peaaegu kõik on roosa. Printsessiteemalised asjad on igal pool- voodipesu, lambid, mängutoos, päevatekk, kalender, peegel, kell, raamatud, nukud, pildid seina peal jne jne..isegi roosad lipsud garderoobi uste küljes! Poiste tuba on kauboi teemaline- seega võite isegi arvata, et kõik sama, ainult et iga eseme peal kauboid!

Maia iseenesest asub suht keset eimiskit, üksikud majad muidugi ümberringi on, kuid majade tihedust annab võrrleda Eesti külakestega. Marki vanemad tööl ei käi (ärge küsige, kuidas nad elavad- ma ei tea) ning seeg on neil aega päevad läbi maja korras hoida- mitte ainsatki tolmukübekest ei leia siit majast. Püüdsin otsida isegi- voodi alt, pisikeste portselanist esemete pealt, öökapi tagant- ei leia, kõik puhas! Kui majja sisse astusime, panid nad kõigi meie jalanõud kohe korralikult seina äärde rivvi. Nad on totaalsed puhtusearmastajad- isegi õhtusöögi jaoks oli igal taldrikul oma järjekord, salatikastmed olid järjekorras ja iga inimese topsi peale oli nimi kirjutatud, et keegi vale topsi ei võtaks ning isegi salvräti peale olid nimed kirjutatud- uskumatu! Ma muidugi tegin siin pilte igalpool- isegi nende magmistoast, salaja muidugi...ei usu, et nad mu blogi lugema hakkaksid, vastasel juhul vaatavad küll, et ma vist hakkan nende maja maha müüma, sest igast toast ja esemest pildid tehtud :D

Kaksikud muidugi tahtsid mängida- selle jaoks tõid nad välja paar mänguasja, kuid nii kui lapsed hetkeks eemale jooksid, koristasid nad asjad ära, et segadust ei oleks- kohati on see kõik jube koomiline :D

Homme on Marki ema sünnipäev ning lähe kirikusse ka- viimati käisin jõulude ajal, nii et ega see mulle liiga ei tee ilmselt! Kuid jah, nad (Marki vanemad) on väga, väga usklikud siin- söögipalved koguaeg ning söömise ajal jumalikud laulud, piibel igas toas jne. Iseenesest toredad inimesed, lihtsalt kohati naljakalt veidrad!