Jaguars`i mäng, uus beebi jne jne...

Ei ole päris pikka aega jälle midagi kirjutanud- nagu ikka on vabanduseks see, et kiire on olnud ja ilmselt olen laisk ka...inglise keele tunnid on küll ainult 2x nädalas, kuid kodutöid on nii palju, et need võtavadki enamuse mu vabast ajast.

Paar nädalat tagasi käisin jälle JAGUARSi mängul, viimane kord käisin perega eelmise aasta detsembris. nüüd oli piisavalt aega mööda läinud, et võiks uuesti minna, sest ega ma ju mingi hullem Ameerika jalgpalli fänn ei ole. Aastas korra kannatab minna. Lõbus on muidugi, kui sõpradega koos minna, nagu ma seekord tegingi, kuid ega ma mängust mitte kui midagi aru ei saa. Plaksutan siis, kui teised plaksutavad. Pealegi oli nii meeletult kuum ilm, et ma peaaegu minestasin ning läksin kiirelt sisse tagasi. Õnneks olid meil nn. klubi istmed (club seats) ning see tähendas, et sain sisse minna end jahutama- kui oleks tavaistmed, siis võib sellest ainult unistada! Õnneks hakkas poole mängu ajal sadama ning peale seda ei olnud enam nii väljakannatamatult palav. Muidugi kaasnes vihmaga ka äikese ilm ning seetõttu mäng peatati 30minutiks ning kõik inimesed pidid staadionilt lahkuma- alles siis, kui mäng uuesti peale hakkas, võisid inimesed tagasi oma kohtadele istuda.

Aga nüüd kõige tähtsama teema juurde- reedel, 17.september sündis siis see kauaoodatud beebi, kelle nimeks sai Grant Joseph McCrary. Kaalus peaaegu 4kg ning pikkust ma ei teagi. Otse loomulikult on ta meeletult armas! Reedel läksin kaksikutega haiglasse ka ning juba pühapäeval said nad koju. Sel nädalal ongi ema-isa mõlemad kodus- veider kohe, sest maja koguaeg rahvast täis. Kuigi laps on küllaltki suur, sest kaksikud olid sündides kahepeale kokku 4kg ringis, siis praegu tunduvad Reed ja Owen täielikud hiiglased.
Kaksikud on vahepeal nii palju arenenud- riid ütleb mõned sõnad juba ning aru saavad nad peaaegu kõigest, ükskõik kas räägid siis inglise või eesti keeles.
Täna käisin järjekordselt basseini ääres, seekord kahe Eesti plikaga-Mall ja Terje- ning Gloria oli ka. Kahjuks hakkas sadama ning väga pikalt ei saanud lobiseda. Terje sõidab teisipäeval tagasi Eestisse, nii et mina ja Mall vesistame, kui ta Eesti toidust räägib. Suureks õnneks avastasime, et siin mingi Euroopa toidukaupade pood, kuhu ma küll veel jõudnud ei ole, kuid plaanin minna lähipäevil. Seal pidavat olema kohupiima (millest ameeriklased elusees kuulnudki pole vist), Läti Karums`i kohukesi, borši suppi, musta leiba jne jne..mul ila tilgub juba. Loodetavati vastavad kuulujutud ikka tõele ning saan üle aasta aja jälle sarnaseid asju süüa, mis Eestis sõin. Eks annan teada, kuidas see toidupoe reis läks. Kindel on see, et odavad need asjad seal ei ole, ning ühe kohukese eest tuleb välja käia umbes 50eek. Aga no ega ma siin neid kroone lugema ei hakka kui juttu on haruldasest toidust, millest ma täiega puudust tunnen!
Ja veel- 2 nädala pärast lähme Gloriaga Atlanasse, Georgiasse! Oleme ülipõnevil muidugi, sest see pidi äge suurlinn olema. Loodetavasti läheb kõik plaanipäraselt ning me ikka käime seal ära ning jääme oma trip`iga rahule ka :)